# Soome värbab lähiajal Aasia riikidest tuhat haiglaõde – see maksab miljoneid

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/26659
- Published: 2023-06-28T20:37:12+03:00
- Author: toomas

![]()

Myanmarist pärit San Nan lahkus aasta tagasi Singapuri haiglast. Nüüd töötab kogenud
haiglaõde Kitees hooldusabilisena. Kui kõik läheb plaanipäraselt, omandab ta sel
aastal Soomes hooldusabilise eriala.

Mul polnud õrna aimugi, mis riik Soome on. Sain YouTube’ist teada, et Soome on maailma
kõige õnnelikum riik. Tahtsin teada, miks, räägib naine.

Myanmari naine on hea näide sellest, kuidas Soome lahendab oma haiglaõdede puudust:
meelitades Aasia riikidest juba kvalifitseeritud õendustöötajaid ja koolitades neid
praktikalepinguga hooldusõdedeks.

[Yle](https://yle.fi/a/74-20038606) uuris Soome hoolekandepiirkondadelt, kui palju
nad praegu välismaalt värbamisse investeerivad. Vastuste põhjal saabub lähiaastatel
hoolekandepiirkondadesse vähemalt tuhat hooldustöötajat. Sellel oleks juba suur 
mõju õendusabi olukorrale Soomes.

Kui mõnes hoolekandepiirkonnas on värbamine alles planeerimisel, siis teistes on
see juba hoogsalt käimas.

Näiteks Põhja-Karjala hoolekandepiirkond on personaliteenistusega Silkkitie kokku
leppinud 90 haiglaõe värbamises igal aastal.

Eesmärk on, et tulevikus tuleks hoolekandepiirkonda ühtlane voog välismaa haiglaõdesid,
ütleb Põhja-Karjala hoolekandepiirkonna personalidirektor Pirjo Manninen.

Mannineni sõnul on Põhja-Karjala hoolekandepiirkonnas praegu puudus 400 hooldustöötajast.
Järgmise 10 aasta jooksul läheb pensionile 39 protsenti hooldajatest ja 24,5 protsenti
haiglaõdedest.

Samal ajal rahvastik vananeb. Valdkonna atraktiivsus on vähenenud ja isegi kui noored
kandideerivad õeks, siis sellest ei piisa. Meil on lihtsalt vaja rohkem tööjõudu,
ütleb Manninen.

Välismaalt õdede värbamine kõlab kiire lahendusena Soome õdede puudusele. Sellega
on aga mitmeid probleeme.

Suur hulk hoolekandepiirkondi on tööjõu hankimise allhanke korras andnud rahvusvahelisele
värbamisele spetsialiseerunud ettevõtetele.

Yle uuringu põhjal maksavad hoolekandepiirkonnad personalifirmale ühe filipiinlasest
õe värbamise eest 5000–10 000 eurot. Igal aastal tuhande õe värbamine läheks hoolekandepiirkondadele
seega maksma miljoneid eurosid.

Summa on murdosa hoolekandepiirkondade sadadesse miljonitesse ulatuvatest aastaeelarvetest.
Teisest küljest on see järjekordne kuluartikkel ja hoolekandepiirkonnad on juba 
praegu rahalistes raskustes.

Miks hoolekandepiirkonnad ise värbamisega ei tegele?

Meil ??ei ole sisulisi teadmisi rahvusvahelisest värbamisest samamoodi nagu teenusepakkujatel,
kellel on valmis võrgustikud. Kui seda tehakse kohapeal, maksaks see palju rohkem,
põhjendab personalidirektor Manninen.

Raha ei ole ainus välismaalt värbamise kulu.

Väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda pärit õdede haridus Soomes ei kehti. Praktikas
omandavad nad pereõe kvalifikatsiooni töö juures õppides. See seob niigi personalipuuduses
olevate hoolekandepiirkondade töötajad juhendamistööga.

Rahvusvaheline värbamine on tohutu äri, mis hõlmab selliseid kuritarvitamisi nagu
inimkaubandus ja väljapressimine.

Värbamisahelad võivad olla pikad ja probleemid päritoluriigis ei pruugi Soome tööandja
kõrvu jõuda.

Samuti värvatakse õdesid piirkondadest, kus õdede puudus on oluliselt suurem kui
Soomes. Satakunta hoolekandepiirkond on hiljuti värvanud 49 õde Sambiast, kus õdedest
on suur puudus.

Võrdluseks: Soomes on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel umbes 210 õde 10 000
elaniku kohta, Sambias on vastav näitaja umbes 17.

WHO peab „keelatud nimekirja” riikidest, kust sotsiaalkindlustuse valdkonna töötajaid
ei tohiks värvata. Sambia lisati hiljuti nimekirja. Ka Soome sotsiaal- ja terviseministeeriumi
enda soovituses on öeldud, et tööjõudu ei tohiks värvata sellistest riikidest nagu
Sambia.

Satakunta hoolekandepiirkond põhjendab sambialaste värbamist sellega, et kuigi Sambias
on õdesid liiga vähe, jääb suur osa neist pärast kooli lõpetamist riigi tervishoiusektori
rahapuuduse tõttu töötuks.

Osa Soome saabunud ja saabuvatest inimestest on olnud töötud või töötanud vabatahtlikuna
tervishoiuvaldkonna ametikohtadel, ütleb Satakunta hoolekandepiirkonna personalijuht
Kaisa Harjunpää.

Sambiast aga Harjunpää sõnul enam ei värvata.

Rahvusvahelise värbamise eetika ning juhiste ja soovituste järgimine on Satakunta
hoolekandepiirkonna jaoks ülioluline. On selge, et Sambias sarnast projekti praegu
ette ei võetaks.

Ja kas suure vaevaga värvatud õed jäävad Soome küladesse ja linnadesse või üldse
Soome elama?

Muu hulgas on uue valitsuse eesmärk muuta alalise elamisloa ja kodakondsuse saamine
praegusest keerulisemaks. Sellised asjad võivad olla olulised õendustöötajatele,
kes mõtlevad, millistesse riikidesse tööle pürgida.

Paljudes riikides on vajadus õdede järele. Tõenäoliselt mõtlevad töötajad ka sellele,
kuhu on lihtne kolida, ütleb Myanmarist pärit naine.

Lisaks võib soome keele õppimine ja õe kvalifikatsiooni omandamine kesta aastaid.
Protsessi aeglus võib meelehärmi tekitada kogenud õdedele, kes alustavad oma karjääri
Soomes õdede abilisena.

Näiteks on San Nan aastakümneid töötanud õena Myanmaris ja Singapuris. Soomes ei
tohi ta esialgu isegi eakatele nende ravimeid jagada. See aga naist ei häiri. Esiteks
on hea keelt ja tervishoiusüsteemi tundma õppida, ütleb ta.

Olen rahulik, mõtlen positiivselt. Plaan on lõpuks õeks saada, räägib ta.

Muidugi on Soomel ka oma head küljed. Myanmari naise jaoks on eriti oluline Soome
suhteliselt stressivaba elustiil. Inimestel on siin palju vaba aega. Kitee on rahulik
koht, minu jaoks imeline, märgib ta.
 #wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1
iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1 iframe{max-height: 100% !important;}

(Külastatud 104 korda, 104 külastust täna)

### _Loe lisaks_

 [Loe otse allikast](https://eestinen.fi/2023/06/soome-varbab-lahiajal-aasia-riikidest-tuhat-haiglaode-see-maksab-miljoneid/)