# Riik lubaks kuritegelikku vara konfiskeerida süüdi mõistmata

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/266490
- Published: 2026-10-15T06:57:00+03:00
- Author: RSS

Eesti plaanib koos Euroopa Liidu riikidega muuta seadusi, et kuritegelikul teel 
saadud vara saaks konfiskeerida ka süüdimõistva kohtuotsuseta. Võimalike näidetena
toovad riigiesindajad välja Edgar Savisaare või Tallinna Sadama juhtumiga sarnased
kohtuasjad.

See oli umbes kuus aastat tagasi, kui riigikohus otsustas vabastada korruptsioonis
süüdistatud Edgar Savisaare lõplikult kohtu alt. Tõdeti, et Savisaar on niivõrd 
haige, et kui ta ka süüdi mõistetaks, siis ei oleks tal võimalik karistust kanda.

Niisamuti ei mõistnud kohus kedagi süüdi pikale veninud Tallinna Sadama kohtuasjas.
Seal otsustas kohus, et võimalikud korruptsioonikuriteod olid aegunud.

Euroopa Liidus kokku lepitud plaani järgi saaks tulevikus inimeste või ettevõtete
vara konfiskeerida aga ka ilma süüdimõistva kohtuotsuseta. Seda juhul, kui kohus
teeb kindlaks, et vara on kuritegeliku päritoluga.

See olekski võimalik näiteks siis, kui kahtlustatav on raskelt haigestunud, hoiab
menetlusest kõrvale või kui kuritegu on aegunud.

Seni on nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt õnnestunud konfiskeerida vaid väike 
osa kuritegelikust tulust. Nii näiteks on ulatuslike kelmuste puhul vara ebaseaduslik
päritolu selgelt tõendatav, kuid iga osaleja täpset rolli on juba keerulisem tõendada.

“Kui nüüd see vara on saadud kuriteo tulemusena, siis sellesama menetluse lõpetamise
olukorras tähendaks see sisuliselt seda, et kuritegelik vara jääks ikkagi nende 
inimeste kätte, kes kuritegusid on toime pannud ja seeläbi rikastuksid. Protsess
käib nii, et tuleb ära tõendada, kust see vara on pärit, et see on kuritegeliku 
päritoluga ehk kuriteo tulemusena saadud. Kui see on tõendatud, siis on võimalik
seda vara ka konfiskeerida,” selgitas justiits- ja digiministeeriumi karistusõiguse
ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur.

Inimõiguste konventsioonis on kirjas, et igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse
süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud. Sama põhimõte on 
ka Eesti põhiseaduses.

Ka Kangur rõhutas, et niiviisi kuritegelikku vara konfiskeerides ei tohi inimest
kurjategijaks nimetada, kas või vihjamisi.

“Euroopa inimõiguste kohus on selliseid asju lahendanud ja iseenesest leidnud, et
niikaua, kui kedagi otseselt kurjategijaks ei nimetata, siis süüdimõistva kohtuotsuseta
konfiskeerimine ka Euroopa inimõiguste konventsiooni mõttes süütuse presumptsiooni
ei riku,” ütles Kangur.

Juhtiv riigiprokurör Alar Lehesmets Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Juhtiv riigiprokurör Alar Lehesmets ütles, et niisugune süüdimõistva kohtuotsuseta
vara konfiskeerimine pole samas midagi ennekuulmatut.

“Paljudes Euroopa riikides on selline meede ammu olemas: Madalmaades, Belgias, Hollandis,
Prantsusmaal. Mõned aastad on taoline norm olemas Rootsis. Eesti ei tee siin kuidagi
pioneerisamme, vaid vastupidi, tegelikult sörgib sabas ja astub praegu kuritegevusega
võitlemiseks samme, mis on edumeelsemates riikides juba astutud,” rääkis Lehesmets.

Eesti käib seega teiste Euroopa Liidu riikidega ühte jalga, võttes vastu niinimetatud
varalise mõjutamise direktiivi. Õigupoolest on Eesti juba hilinemas, sest teiste
riikidega sai kokku lepitud, et seadus võetakse vastu novembri lõpuks.

“Ega see eelnõu väljatöötamine ei ole meile kergelt tulnud. Osad lahendused, mis
ma saan aru, et paljudes Euroopa riikides on tänaseks juba küllaltki üldaktsepteeritavad,
on meie jaoks siiski küllaltki radikaalsed,” sõnas Kangur.

[Loe allikast edasi](https://www.err.ee/1610166568/riik-lubaks-kuritegelikku-vara-konfiskeerida-suudi-moistmata)