# Tsahkna Silmeti erandist: ei saa tekitada Venemaale valu nii, et ise ellu ei jää

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/266265
- Published: 2026-10-14T22:42:00+03:00
- Author: RSS

**Eesti on olnud aastaid sanktsioonipoliitika eestkõneleja. Nüüd selgub, et me oleme
toitnud ikkagi Vene sõjamasinat läbi Silmeti. Kuidas selline asi võimalik on?**

Eesti on olnud ja Eesti jääb ka tulevikus üheks kõige aktiivsemaks sanktsioonide
eestkõnelejaks ja Ukraina toetajaks Euroopas. Ja me just esmaspäeval 1600 ettevõtet
ja isikut panime sanktsioonide alla. Aga minu küsimus on pigem teistpidine, et kuidas
on võimalik, et viiendal sõja-aastal Euroopa on jätkuvalt Venemaast niivõrd sõltuv
ja eriti näiteks haruldasest muldmetallidest ja see ei ole ju küsimus Eestile. Vaid
see on pigem küsimus, et kui aktiivselt on üldse Euroopa tegelenud nende sõltuvustest
vabanemisega? Me teame, et me ostame vähem energiat, aga siiski Euroopa jätkuvalt
tarbib ju ka Venemaa energiat.

Eks me nüüd tegelemegi sellega, et oleme oma tingimused esitanud ka Silmetile, et
nüüd, kui Silmet on saanud ka Euroopa Komisjoni poolt teate, et nad on strateegiliste
ettevõtete nimekirjas. See annab aluse saada ka Euroopa-poolset rahastust, kuid 
selle rahastuse küljes peavad olema tingimused ja üks tingimus peab olema see, et
nad peavad vabanema oma sõltuvusest Venemaast.

**Aga Eesti on hoidnud Euroopa Liidus Venemaaga äri ajamisel sellist moraalimajaka
lippu. Kuidas me nüüd teistele näpuga näitame, kui keegi tahab Venemaaga äri ajada
või sanktsioone mitte kehtestada?**

Ma ei võtaks seda Euroopa moraalimajaka positsiooni väga niimoodi utreerides, vaid
me oleme olnud lihtsalt oma tegudes hästi eeskujulikud ja absoluutselt pole arutanud,
et…

**See konkreetne juhtum näitab, et me ei ole olnud eeskujulikud.**

Jah, aga see konkreetne palve tuli ka Euroopa Komisjoni poolt. Me peame ka teistpidi
küsima, et kui Venemaa lõpetaks selle toorme tarne Euroopa suunas üldse ära, siis
Euroopa tehnoloogiafirmad, kaasa arvatud sõjatööstuses, on tegelikult väga suures
hädas. Nii et see ei ole küsimus meie moraalimajakaks olemisest, selles me jätkame
edasi. Sest kahjuks Euroopa Komisjoni koridorides ikkagi käib väga suur lobi mitte
just nimelt strateegiliste teemade puhul, kus Euroopa on sõltuvuses, vaid puhtalt
esindatakse ka ärihuvisid. Nii et see on see teema, mis tavaliselt Eesti vaatajateni
ei jõua.

Aga me jätkame samamoodi oma tegevust sanktsioonide eestkõnelejana ja väga selgelt
on ka Silmeti omanikel teada, et nendel on teatud aeg, millal nad peavad sellest
toormest vabanema. Ja see konkreetne ettevõte läheb sanktsiooni nimekirja meie enda
ettepanekul.

**Kuidas täpselt käis Silmeti tarnija, Rosatomi tütarfirma sanktsioneeritavate nimekirja
sattumine, kes selle ettepanekuga välja tuli?**

Vot seda me ei tea, kuidasmoodi nimekirja sattus see konkreetne ettevõte. Ka Eesti
on teinud hästi palju erinevaid ettepanekuid nii ettevõtete kui isikute suhtes ja
see ongi mõnes mõttes Euroopa Komisjoni menetluse probleem, et enne kui eelnõu jõuab
liikmesriikide saadikute ette, kaovad selles protsessis ära päris paljud nimed ja
ettevõtted. Nii ka seekord. Tegelikult sellest 1600-st minu hinnangul kuskil üle
50 on kadunud. Me ei tea, kes on teinud need ettepanekud, see isegi ei ole nii suur
probleem, aga me ei tea, kelle nõudmisel on kadunud need inimesed ja ettevõtted 
sellest nimekirjast.

Nüüd Eesti käitus väga ausalt ja selgelt. Kui eelnõu oli juba valmis, siis komisjon
pööras tähelepanu, et vaadake, see konkreetne magneesiumitehas on seotud väga otseselt
Silmeti tarnetega ja Silmet on väga suur osa sellest, mida Euroopa vajab oma tööstuse
jaoks. Et vaadake sisse ja selguski, et Silmet on sõltuvusahelas sellest konkreetsest
tehasest.

**Kas Eesti palus Silmeti tarnijat sinna nimekirja mitte panna?**

Meie komisjoni soovitusel ütlesime, et võtke sellest eelnõust välja see konkreetne
ettepanek, seni kuni ei ole ära lahendatud tarneprobleem Venemaaga.

**Kas see ettepanek tuli Eesti valitsuselt või tuli see Silmetilt?**

Ei, see ettepanek tuli meile komisjoni poolt ja mina kui välisminister olemasoleva
valitsuse mandaadi all kinnitasin selle, et tõepoolest, sellel on reaalsed tulemused
Euroopa tööstusele ja seni, kuni ei ole lahendatud see tarneprobleem, ei ole seda
ettevõtet seal sanktsioonide nimekirjas.

Me oleme ju mitu aastat tegelenud, et leida mingit lahendust, aga Silmet ei ole 
ju riigiettevõte, Silmet on eraettevõte. Silmeti omanik on Neo Group, kes on noteeritud
hoopiski Kanada börsil. Meie sõnumid nüüd, kui on tekkinud ka reaalne hoob näiteks
rahastamise võtmes, on võimalik esitada oma tingimusi konkreetselt sellele Neo Groupile
ja mida me oleme ka teinud.

Ma loodan, et järgmisel aastal on see probleem lahendatud ja see konkreetne ettevõte
Venemaal saab olema ka sanktsioonide nimekirjas. Nende toormete päritolu kaevandusi
ei ole nii lihtne ka muuta. Küsimus ei ole mitte ainult selles, et globaalselt käib
tohutu võistlus, vaid Silmeti sõnul nõuab see ka tehnoloogia muutust ja selleks 
ongi seda vaja investeeringut.

**Sõja algusest on möödas neli ja pool aastat. Olete te Silmeti juhtidega ka varem
rääkinud, et selline tarne Venemaalt ei ole väga mõistlik tegevus, et ühel hetkel
seda sanktsioneeritakse niikuinii?**

Meie oleme rääkinud sellest korduvalt ja samamoodi me oleme rääkinud ka sellest,
kuidas tuua siia investeeringuid, et see haruldane tööstusharu Eestis areneks. Meie
eesmärk on tegelikult ju see, et haruldaste muldmetallide tootmine ja magnetite 
tootmine ning kogu selle arendus- ja innovatsioonikeskus tuleks Eestisse, selle 
üle käib ju väga suur võitlus kogu maailmas.

Silmet ja Neo toodavad väljaspool Hiinat kõige suuremas mahus haruldasi muldmetalle
kogu maailmas. Nii et me peame täna näiteks läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega,
et sõlmida vastastikuse arusaamise leping. Euroopa Liit selle juba Ameerika Ühendriikidega
tegi ja me oleme teinud siin tööd selle nimel, et me saaksime Silmeti ja Neo strateegiliste
ettevõtete nimekirja Euroopas, mis eelmisel nädalal juhtus ja et me tooksime siia
ka just nimelt Euroopa Liidu investeeringuid.

Muuseas, eelmisel aastal avati ju seesama Neo magnetitehas Narvas, kuhu Euroopa 
Komisjon juba investeeris ehk siis seal on väga suured võimalused Eesti tööstusele,
ka meie enda majandusele. Aga üks konkreetne probleem, mis on Euroopas lahendamata,
on ikkagi seesama sõltuvus Venemaast ja see tuleb lahendada nüüd kiiremas korras.
Ei ole lihtne tegevus kindlasti, aga ainuke, mis Eesti valitsus saab teha, on panna
sellele surve peale. Me ei taha ka tegelikult ju kaotada omaenda tööstust.

**Muide, kas täna veel tooraine liigub sellest samast Venemaa Solikamski magneesiumitehasest
Eestisse?**

Meil on suhted Neo esindajaga ja ma saan aru, et seal on vaja veel mingisugune tarne
teha, nad juba iseenesest on arvestanud sellega. Täna hommikul nad tegid ka vastava
avaliku pressiteate, kus nad teatasid sellest suunast, et nad kasutavad neid võimalusi,
et vabaneda sellest Venemaa tarnetest ja sellest sõltuvusest.

**Neli ja pool aastat pärast seda, kui sõja algus on juba ammu kõigile teada olnud.
Kas me saame uskuda neid ja mis saab siis, kui nad aasta lõpuks või aasta alguseks
uut tarnijat ikkagi ei leia? Kas siis rakenduvad siseriiklikud sanktsioonid või 
mis saab?**

Kui Euroopa omalt poolt need sammud on ära astunud, et võimaldada tehnoloogiliselt
see muutus ja tõesti näiteks Silmet seda ei tee, siis ei ole see enam meie vastutus,
siis tuleb panna see konkreetne ettevõte nimekirja. Lihtsalt me oleme andnud ka 
selle võimaluse, et see muutus toimuks ja see ei ole nüüd sellepärast, et see sanktsiooninimekirja
tekkis, vaid sellega on tegeletud juba varem.

**Teeme ühe asja veel korraks ajalises mõttes selgeks. Kas peaminister teadis sellest,
et Eesti ei tahtnud panna Rosatomi tütarfirmat sanktsioonide alla?**

See oli tavapärane töörutiin ja see oli minu tase selles mõttes, et valitsusse me
viime neid eraldi otsuseid, kui me näiteks blokeerime mõne sanktsiooni nimekirja.
Näiteks, mis oleks peaaegu juhtunud isikuvastaste sanktsioonidega, kui Prantsusmaa
nõudel võeti kaks oligarhi välja. Kui me oleksime otsustanud näiteks hääletada ainukesena
vastu ja kogu see 3000-liikmeline nimekiri eesotsas Putiniga oleks sanktsioonide
alt lõplikult välja jäänud, sellised otsused käivad valitsusest läbi. See, et Silmet
on sõltuvuses Venemaa toormest või Euroopa tööstus on sõltuvuses Venemaa toormest,
sellest peaminister kindlasti teab, aga see konkreetne protsess on välisministeeriumi
hallata.

**Aga riigikogu väliskomisjon sellest ka ei teadnud?**

Sellest, et Euroopa on sõltuvuses Venemaa toormest, ma arvan, sellest…

**Kas olid teadlikud, et Silmet tarnib tooret Venemaalt?**

Sellest, ma arvan, teab kogu eesti rahvas, sest Silmeti lugu on räägitud siin minu
teada juba üle kümne aasta. Mis puudutab tööprotsessi, siis niimoodi see tegelikult
käib, sest läbi nende sanktsiooninimekirjade pakkumiste, ettepanekute ja kõige selle
üle käib tegelikult pidevalt töö liikmesriikide komisjoni vahel. See ongi meie diplomaatide
töö.

**Miks oli välisministeeriumi esimene reaktsioon, et see info poleks pidanud avalikuks
tulema?**

Ma ei tea, kus selline arvamus on, et see info ei oleks pidanud avalikuks tulema.

**Seesama esimene reaktsioon, mis oli, et see oli justkui kättemaks Eestile, et 
me oleme midagi teinud ja nüüd tuli see info avalikuks, et mis ettevõte Venemaalt
sanktsioonide alla võib minna?**

Kõik see, mis toimub saadikute kogus ehk siis Coreperis, ei ole mingi riigisaladus.
Selles mõttes ma ei oska öelda, mis suur saladus siin on. Võib-olla isegi on hea,
et see on nii avalik ja meie kogu Eesti ühiskonnaga ja Euroopa laiemalt teadvustab
endale seda, et meil on ikkagi väga oluline strateegiline sõltuvus Venemaast.

Mis on veelgi hullem, tegelikult on Euroopal sõltuvus Hiinast ja sellele küsimusele
ausalt öeldes ma ei näe, et mingisugustki lahendust oleks. Selle Venemaa probleemi
me lahendame ära või õigemini see ettevõte peab lahendama, mitte Eesti riik. Aga
Hiina sõltuvus, ma arvan, jääb Euroopale ikkagi väga pikaks ajaks.

**Välisministeerium käitus teie hinnangul õigesti? See reaktsioon, mis oli esimestel
päevadel, oli täpselt selline nagu pidi olema?**

Eesti avalikkuse reaktsioon, ma arvan, oli täiesti…

**Ministeeriumi reaktsioon.**

Eesti välisministeerium teeb oma tööd ja me ei ole kunagi varjanud, millega me tegeleme.
Kui ma peaksin olema selles olukorras, kus ma olin mõned nädalad tagasi, ma teeksin
täpselt samasuguse otsuse, sellepärast et me räägime ikkagi Euroopa tööstusest, 
me räägime Eesti tööstusest ja me räägime sellest, et Venemaa strateegilisest sõltuvusest
tuleb vabaneda. Nii et siin ei ole mingit konspiratsiooniteooriat ju vaja otsida,
kommunikatsioon on olnud väga avalik.

**Aga võib-olla me peaksimegi teatud juhtudel avalikult ütlema, et teistmoodi me
ei saa, see on meie majandusele niivõrd oluline ja tähtis ettevõte, et teatud juhtudel
tulebki erandeid teha ja Venemaalt edasi tarnida.**

Teatud juhtudel, kui ei ole ära lahendatud tarneprobleemid ja need on meile eksistentsiaalsed
küsimused, siis paratamatult see nõnda ongi. Aga see ei tähenda, et me peaksime 
kuidagi loobuma Ukraina toetamisest või Venemaale täiendava surve pealepanemisest,
mida me ei kavatsegi teha.

Minul on isegi mõnes mõttes hea meel, et Eesti ühiskond on niivõrd sirgjooneline,
et me ei aktsepteeri mitte mingisuguseid selliseid kõrvalekaldeid või teistmoodi
arusaamu. Kahjuks kogu Euroopas see nõndamoodi ei ole. Üha enam me näeme ikkagi 
seda, et järjest raskem on saada uusi sanktsioonipakette. Pigem, kui sa hakkad millegagi
tegelema, siis tuleb astuda mitu sammu tagasi.

**Mismoodi hakkab Eesti teistelt riikidelt nõudma neid sanktsioonipakette, kui me
ise ei suuda ka väga hästi neid justkui täita?**

Me suudame neid väga hästi täita. Eesti on nõudnud täielikku kaubandusembargot. 
Täna just oma otsustuskoosolekul kinnitasin uued ettepanekud ja see ei muuda absoluutselt
meie kurssi. See on täiesti tavapärane töö ka erinevate teiste liikmesriikide poolt,
et kui on sellised teemad lauas, siis neid öeldakse. See ei ole mitte ainult Eesti
huvides ja kellegi ärihuvides, vaid see on tegelikult ju Euroopa probleem.

Nendest asjadest tuleb avalikult rääkida ja mul ei ole välisministrina mingit küsimust
neid asju selgitada, sest iga tervemõistlik Eesti inimene saab sellest aru. See 
ei ole mingisugune moraalivõistlus, vaid me räägime tegelikult ju sellest, kuidasmoodi
Venemaale võimalikult suurt valu tekitada ja samal ajal ikkagi ka ise ellu jääda.
Ja pigem on küsimus teistpidine, et kuidas on võimalik see, et Venemaa käes on nii
suured trumbid kogu Euroopa tööstuse vastu.

**Mis see vastus teie arvates on, et miks on Euroopa ennast toorme küsimuses nurka
mänginud?**

Mitte ainult Euroopa, see on tegelikult laiem küsimus kogu maailmas ja mitte ainult
Venemaa suhtes, vaid Hiina mõju on veelgi suurem. Selles kontekstis võib-olla Eestile
ongi harjumatu, et see konkreetne haruldaste muldmetallide tööstus, magnetitööstus
on niivõrd suure kaaluga kogu maailmale, eriti Euroopale. Euroopa ei ole suutnud
lihtsalt reageerida nõndamoodi, nii nagu paljud teised riigid. Ja kui me vaatame
täna näiteks president Trumpi tegemisi selles valdkonnas, siis need on metsikud,
suured rahad, kohutav poliitiline mõju.

**Trumpini me jõuame, aga ma küsin ikkagi lõpuks. Te kohtusite esmaspäeval Ukraina
kolleegiga. Mis näoga te talle otsa vaatasite sellesama küsimuse valguses?**

Mina vaatasin talle selle näoga otsa, nagu ma iga kord talle otsa vaatan. Nemad 
vaatavad vastu väga raskele talvele, kus nad vajavad väga tõsiselt Euroopa abi. 
Esmaspäeval oli ka juba see hetk, kus oli selge, et Trump on pannud Ukraina uuesti
surve alla. Nii et ma arvan, et me peaksime vaatama, mis on tegelikult eksistentsiaalsed
küsimused ja kuidas me saame kaasa aidata sellele, et Ukraina selle talve üle elab.
Need on tegelikult need teemad, mida me arutame koos oma kolleegidega Ukrainast 
ja Euroopast.

**Eesti Ekspress kirjutas täna, et Kagu-Eestis on 22 kilomeetrit varu gaasitoru 
Venemaa jaoks. Kas Eesti peaks töökorras hoidma Venemaa jaoks mõeldud gaasitoru?**

Kui te nii mõtlete, siis töökorras võib teda hoida, aga mitte avatuna.

**Töökorras hoidmine nõuab ka raha.**

Eks see on üks mingisugune rahvusvaheline kohustus, kuna see on ju rahvusvaheline
gaasijuhe, aga küsimus on selles, et kas see gaasitoru on avatud. See gaasitoru 
avatud ei ole.

**Teatud juhtudel on olnud avatud?**

Just ja sellepärast ma täna hommikul ka kohtusin peaministriga ja ka meie kliimaminister
on saanud vastavad ülesanded. Tegelikult asuvad need kraanid Lätis ja kogu suur 
osa asub üldse Leedus. See on Euroopa Liidu küsimus, aga kindlasti on see üks võimalusi,
oleme nüüd ausad, ühel hetkel ka Venemaad survestada, sest gaasi ja gaasitransiit
Euroopa mõttes ei ole sanktsioneeritud.

**Räägime Trumpist ja Putinist. USA president sõlmis teatavasti Putiniga nõndanimetatud
diislileppe. Miks alustas USA president Vladimir Putini isolatsioonist väljatoomist?**

Esiteks ei ole see ju esimene kord, kus paljud Ukrainale kaasa elajad saavad endale
nii-öelda närvivapustused või kaotavad närvirakke ja halle juukseid. Aga ma arvan,
et neid küsimusi tuleb küsida muidugi kõigepealt Ameerika Ühendriikide presidendilt
Trumpilt. Ma arvan, vastused on seotud eelkõige ka vahevalimistega, mis on kohe 
peale tulemas.

**Mis see Eesti positsioon on selles?**

Me oleme ju väga selgelt välja öelnud, et see on samm täiesti vales suunas, kui 
me mõtleme seda, et see võimaldab ju Putinil teenida lisaraha. Sellega on kaasnenud
nüüd aga tegelikult surve mitte ju ainult, et osta diislit, vaid päris karm asi 
on see, et on surve Zelenskile lõpetada oma rünnakud rafineerimistehaste vastu. 
See on tegelikult see koht, mis Putinit väga oluliselt kahjustab ja tema võimekust.

Kokkuvõttes see maht maailmaturul ja isegi USA tarbimise võtmes ei ole määrav. Ja
eks see mäng käib oma valijatele, et iseenda tekitatud olukord, kus õli- ja gaasihinnad
on tõusnud väga kõrgele.

**Kas Eesti on kuidagi USA-le märku andnud meie positsioonist?**

Me oleme ju täiesti avalikult seda välja öelnud ja need positsioonid on teada.

**Tulles intervjuu alguse juurde. Me kritiseerime Trumpi, öeldes, et see käik on
vale. Samas läbi Silmeti me toidame ise sedasama Venemaa sõjamasinat, kas see silmakirjalik
ei ole?**

Need on täiesti kaks erinevat teemat. Üks on see, et kas minna ja pakkuda diili 
ja osta diislit või pakkuda sellist koostööd. Teine on see, et kui sa proovid vabaneda
ise oma strateegilisest sõltuvusest. Need ei ole võrreldavad teemad.

**Kuidas see ettevõte on püüdnud vabaneda neli ja pool aastat, see pole õnnestunud
ja nüüd me loodame, et loetud kuudega see õnnestub?**

Need on nende sõnad ja ma arvan, et selle ettevõtte esindajad võiksid olla siin 
saates ja selgitada teile, mis nad on teinud selle nelja ja poole aasta jooksul.

**Olete te viimase nädala jooksul muide Silmeti juhiga ikkagi nüüd uuesti kontaktis
olnud?**

Mina olen temaga olnud varem kontaktis, olen olnud isiklikult.

**Aga mitte nüüd?**

Olen olnud, ma olen temaga rääkinud reedel ja meie inimesed suhtlevad. Võib-olla
selle surve tulemusena on ta ka täna hommikul börsiettevõttena avaldanud oma pressiteate,
mida ma soovitan lugeda.

**Tulles tagasi Trumpi juurde, kas Trump on nüüd välja vihastatud ja ukrainlastele
tähendab see seda, et luureinfot saadakse vähem, üldse mitte või viivitusega?**

Täna ma kohtusin NATO peasekretäri Ruttega, kes külastas Eestit ja see oli üks küsimus
ka. Kuna NATO on väga hästi informeeritud, et tänase seisuga ei ole Ameerika Ühendriigid
oma luureinfot piiranud. Ma loodan, et see nii ka jääb. Et pigem on tegu ikkagi 
poliitilise survega, aga kes seda teab, Trump ongi ettearvamatu.

**Nii et praeguse seisuga vähemalt NATO hinnangul ei ole ameeriklased nii-öelda 
hakanud vähendama seda luureinfot, mis Ukrainani jõuab või kuidagi seda viivitust
tekitanud?**

Jah, see info, mis oli meie peasekretäril, oli see, et luureinfot ei ole vähendatud,
ei ole ka vähendatud või peatatud läbi selle PURL-i abimehhanismi antavat sõjalist
abi. Ma loodan, et nii see ka jääb.

**Natuke Eesti siseteemasid ka päris lõpetuseks. President Alar Karis kritiseeris
oma viimases kõnes välisministeeriumi ehk siis teid. Võtate kriitika omaks?**

Ma arvan, et Alar Karis võiks nüüd, nii nagu tal oli Facebooki üles pandud pilt,
kus ta istus ühes mõnusas toolis mererannas, minna oma eluga edasi. Mina kohtun 
homme uue presidendi Ülle Madisega, me oleme ka peale tema valimist riigikogu poolt
istunud koos ja meie meeskond temaga teeb väga head koostööd. Nii et ma ei läheks
sellele teele, et ma hakkaksin juba ametist lahkuva presidendi arvamusi kommenteerima.

**Aga see suhtlus välisministeeriumi ja presidendi kui institutsiooni vahel, kuidas
see nüüd hakkab välja nägema? Saab koostöö olema Ülle Madisega parem?**

Nii nagu president Karise ajal oli see koostöö suurepärane, nii ka on see Ülle Madisega.

[Loe allikast edasi](https://www.err.ee/1610166454/tsahkna-silmeti-erandist-ei-saa-tekitada-venemaale-valu-nii-et-ise-ellu-ei-jaa)