# “Teise mätta otsast”: noored kasvavad kambavaimus tehtud pahandustest välja

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/265017
- Published: 2026-10-13T12:20:00+03:00
- Author: RSS

Eelmisel aastal pani Eestis süütegusid toime ligi 4000 noort, samas kui korduvaid
kuritegusid sooritas neist vaid 75 last. Noorte kuritegevus on seega vaid kitsa 
riskirühma murekoht, mis nõuab vangla asemel isiklikumaid lahendusi, arutlesid kriminoloog
Anna Markina ja kliiniline lastepsühholoog Iiris Velling.

Kriminoloogias kehtib kuritegevuse vanusekõvera reegel. Selle järgi on riskialdis
eluetapp noortel ajutine. “Kõige aktiivsemad kuritegelikus või õiguserikkumise mõttes
on just kahekümnendad. […] Selles kõveras aktiivsus tõuseb ja siis langeb,” kirjeldas
Markina Vikerraadio saates “Teise mätta otsast”.

Ligi 80 protsenti noortest kompab teismeeas piire ja loobub täiskasvanuks saades
kuritegelikust teest. Probleemset eluviisi jätkab vaid väike osa noori. See tähendab
Vellingu sõnul, et iga eksimus seaduse vastu ei nõua karmikäelisi karistusi.

“Kõige aktiivsemad kuritegelikus või õiguserikkumise mõttes on just kahekümnendad.”–
Anna Markina

Teismelised käituvad seadusevastaselt sageli eakaaslaste heakskiidu, tunnustuse 
ja kuuluvustunde nimel. “Kui noored teevad otsused konkreetsel hetkel õigust rikkuda,
ei mõtlegi nad pikaaegsetele tagajärgedele,” märkis Velling. Ühismeedia võimendab
seda soovi, sest noored koguvad oma pahategusid kajastavate videotega uusi jälgijaid
ja sotsiaalset kapitali.

Sõprade kõrval mõjutavad noorte tegusid linnaruum ja vaba aja valikud. “Mingi hetk
meie ühiskonnas otsustati, et avalik ruum on kaubanduskeskused. […] See on nüüd 
see avalik ruum, kus meie noored koos käivad,” osutas Markina. Sellistes olukordades
viib igavus ja kambavaim sageli konfliktideni, kus algselt süütu ajaviide lõpeb 
sellega, et noored lõhuvad võõraid asju või varastavad poest kaupa.

Raadiosaade “Teise mätta otsast” 02.10.2026 Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

**Ära karista, vaid reageeri**

Seadusega pahuksisse sattunud noortega pole Eesti riik otsustanud minna niivõrd 
karistamise, kuivõrd reageerimise teed. Alates 2018. aastast jõustunud alaealiste
erikohtlemise reformi järel tähendab see, et Eesti lastekaitse- ja justiitssüsteem
tegeleb iga noorega just talle sobival viisil. “Karistuse all mõeldakse enamasti
kinnipidamisasutusi. […] Neid kasutame aga ainult siis, kui teiste meetmetega ei
ole võimalik last mõjutada,” selgitas Anna Markina.

“Väga sageli unustatakse ära, et mitmed neist tegudest ei ole noortel korduvad.”–
Iiris Velling

Traditsiooniline vanglakaristus kriminoloogi sõnul noort ei paranda, vaid muudab
kurjategija identiteedi tema isiksuse osaks. Trellide taga leiavad noored uusi tutvusi
sarnase taustaga eakaaslaste seas. “Kui nad välja saavad, võib tagajärg olla isegi
palju kohutavam sellele noorele ja ühiskonnale tervikuna, sest nad hakkavad üksteise
käitumist võimendama,” kirjeldas Markina.

Iiris Vellingu sõnul oleks parem rääkida karistamise asemel tagajärgedest ja vastutuse
õpetamisest lastele. “Väga sageli me ootame, et lapsed saaksid karistada oma tegude
eest. Samas väga sageli unustatakse ära, et mitmed neist tegudest ei ole noortel
korduvad,” märkis ta.

![]()

Raadiosaade “Teise mätta otsast” 02.10.2026 Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

**Kodu mõju on lõpuks suurim**

Mõlemad saatekülalised nõustusid, et täiskasvanute eeskuju mõjutab noorte käitumist
palju. Iiris Velling nentis, et lapsed kopeerivad pidevalt vanemate igapäevaseid
valikuid. “Kui väikese lapsega üle tee minna, siis näed täiskasvanuid, kes lähevad
punasega või vales kohas üle tee. Me teame, kui oluline on turvalisus liikluses.
Samas on pahaimamatult kõigil kiire ja inimesed ei märka, kelle ees, kuidas ja kust
nad üle tee jooksevad,” tõi ta näite.

Anna Markina tõi samuti välja, et noore hooliv või hoolimatu käitumine saab alguse
kodust. Kui vanemad lapsele vägivalda keelavad, ent seda ise kasutavad, kandub see
siiski otseselt üle noorte omavahelisse suhtlusse. “Lapsed väga selgelt näevad, 
kui mingite konfliktsete olukordade või probleemide lahendamiseks hakatakse vägivalda
kasutama,” sõnas kriminoloog.

“Kuigi mingis vanuses on väga oluline sõprade heakskiit […], jäävad domineerima 
lõpuks rohkem ikkagi pereväärtused.” – Iiris Velling

Pahandustesse sattunud noored vajavad saatekülaliste sõnul sageli ise tuge ja abi.“
Noored, kes vanglasse satuvad, […] on kõik väga erinevad, aga üks sarnasus on, et
nad kõik vajavad armastust,” osutas Markina.

Velling nõustus, et paljudel noortel napib kodust soojust ning nad otsivad kampadest
asendust puuduvale perekonnale. “Lisaks on oluline see keskkond pere ümber. Mina
tean mitmeid peresid, kes kolivad ära, sest see naabruskond, kus nad elavad, ei 
ole lapse arengule soodne,” ütles psühholoog.

Selleks, et kuritegevus kahaneks, vajab ühiskond hukkamõistu asemel tegelikku huvi
ja empaatiat. Perekondlikud väärtused suudavad pikas plaanis eakaaslaste negatiivse
mõju üle trumbata, kui vanemad hoiavad lapsega usalduslikku kontakti. “Uuringud 
näitavad, et […] kuigi mingis vanuses on väga oluline sõprade heakskiit ja sõpruskonda
kuulumine, jäävad domineerima lõpuks rohkem ikkagi pereväärtused,” sedastas Velling.

![]()

Raadiosaade “Teise mätta otsast” 02.10.2026 Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610165041/teise-matta-otsast-noored-kasvavad-kambavaimus-tehtud-pahandustest-valja)

![]()