# Asjatundja: Soome on valmis ohu korral idapiiri kindlustama

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/264417
- Published: 2026-10-12T21:13:14+03:00
- Author: RSS

![]()

Euroopas räägitakse üha enam võimalikust Venemaa rünnakust NATO idapiiri äärsete
riikide vastu. Seetõttu tugevdavad Balti riigid ja Poola kiiresti oma idapiiri.

Eesti tutvustas hiljuti oma panust Balti kaitseliini – mis koosneb tankitõrjetõketest,
punkritest ja kaevikutest – ning mida rajatakse piirkonna idapiirile, vahendab [Yle](https://yle.fi/a/74-20250260).

Poola idapiirile rajatud ulatuslikku kindlustuste süsteemi nimetatakse „Idakilbiks”(
Eastern Shield). Riigid on ammutanud kindlustuste rajamisel kogemusi Ukrainast, 
kus nii Venemaa rünnakud kui ka Ukraina vasturünnakud on korduvalt takerdunud tugevalt
kindlustatud kaitseliinide taha.

Sõda Ukrainas on taastanud kindlustamise tähtsuse – tegevuse, mida varem peeti suures
osas iganenuks ja sõjapidamises liiga staatiliseks.

Soome kaitseväe endine luureülem ja praegune Euroopa Parlamendi liige Pekka Toveri
rõhutab, et Soome valmistub samuti oma idapiiri osaliseks kindlustamiseks. See meede
võetakse viivitamatult kasutusele, kui olukord seda nõuab.

Soome ei ole siiski asunud oma idapiiri ennetavalt kindlustama nagu on teinud Balti
riigid ja Poola. Pekka Toveri sõnul mängivad selles rolli vähemalt kaks tegurit.

„Soomes soosib maastik ja kliima pigem kaitsjat kui ründajat. Rünnaku alustamine
Soome maastikul on üsna keeruline,” rõhutab ta.

Toveri märgib, et Balti riikides – ja teatud määral ka Poolas – on maastik ründajale
soodsam kui Soomes. Seetõttu on kindlustamine mõttekas, kui eesmärk on takistada
vaenlase kiiret edasitungi piirilt riigi sisemusse.

Soomes pidurdavad metsad, sood, kaljupaljandid ja veekogud vaenlase edasitungi tõhusalt
ka ilma kindlustusteta. Maastikku saab ära kasutada ka kaitse korraldamisel.

Toveri sõnul puudub Balti riikidel ka sõjalisteks operatsioonideks vajalik operatiivsügavus–
teisisõnu pole neil piisavalt territooriumi, et pidada lahingutegevust omaenda piirides.„
Kui vaenlane tungib seal sada kilomeetrit edasi, on mäng sisuliselt läbi,” lausus
ta.

Toveri rõhutab, et Soome plaan ei näe ette lasta Venemaal Soome pinnal sõda pidada,
selle asemel on eesmärk – kooskõlas NATO doktriiniga – lüüa agressorile vastu ajal,
mil ta viibib veel piiri Venemaa-poolsel küljel või hiljemalt vahetult piiril.

Toveri sõnul on Soome oma kindlustusvõimekust säilitanud ja arendanud kogu sõjajärgse
aja vältel. Viimased õppetunnid on saadud Ukraina sõjast.

Praegu ehitatakse Soome kindlustusi suures osas valmiskomponentidest, mis pannakse
eelnevalt valitud kohtades lihtsalt kokku. See võimaldab vajaduse korral kindlustusi
kiiresti püstitada.

Kuid kas Soomel on tegelikult aega kindlustusi rajada, kui olukord peaks kiiresti
eskaleeruma?

Pekka Toveri leiab, et aega on piisavalt, kuna luureandmed annaksid Venemaa kavatsustest
varakult märku.

„Venemaa ei saa meid lihtsalt ootamatult rünnata. Soome vastu suunatud maismaasissetungi
võimekuse saavutamiseks peaks ta tegema ulatuslikke ettevalmistusi. Me kindlasti
märkaksime neid ettevalmistusi,” kinnitab Toveri.

[Loe allikast edasi](https://eestinen.fi/2026/10/asjatundja-soome-on-valmis-ohu-korral-idapiiri-kindlustama/)