# Tehnoloogiahiiud valmistuvad vargsi tehisaru põhjustatud katastroofiks

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/264115
- Published: 2026-10-12T10:21:00+03:00
- Author: RSS

Microsofti juhi Satya Nadella hinnangul peab ühiskond eeldama, et kõik tehisintellekti
mudelid on küberturvalisuse mõttes läbivalt kompromiteeritud. Samal ajal võrdlevad
aga suurte tehisintellektiettevõtete tippjuhid väidetavalt omavahel nn “päev pärast
seda”- stsenaariume, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Matemaatik Heinz von Foerster avaldas kolleegidega 4. novembril 1960 tunnustatud
teadusajakirjas Science [analüütilise artikli](https://www.science.org/doi/10.1126/science.132.3436.1291).
See võinuks mitmel põhjusel jäädagi toonasesse aega ja ununeda, kui vaid keegi poleks
seda nüüd avastanud, ehmatades ennast ja teisi. Olles analüüsinud inimkonna senist
arengut, jõudsid matemaatikud järeldusele, et inimkonda ootab ees viimnepäev 13.
novembril 2026.

Põhjus polnud religioosne, kusagilt ei tule ka veeuputust, ufosid ega planeet kärise
lõhki. Inimesed pigistatakse lihtsalt puruks. Ennustuse järgi lisandub sel päeval
juurde viimane hiigelsuur kogus inimesi ja nad ei mahu enam Maale ära. Olukord erineb
sellest, kui vagunisse mitte mahtunud reisijad jäävad perroonile järgmist rongi 
ootama. Selles mudelis sünnib uus partii reisijaid “vagunis Maa”. Edasine oleks 
nii kole, et matemaatikud päästavad end tehniliste terminitega nagu singulaarsus,
lõpmatus jmt. Sellise õudusega võiks ennustus levida sotsiaalmeediapostitustes.

Tegelikult saime teada, et kui mõni mudel kirjeldab täpselt minevikku, võib see 
tulevikku ennustades haledalt läbi kukkuda. Piisab, kui süsteem muudab oma käitumist.
Rahva meeltes sotsiaalselt kohmakaid ja elukaugeid matemaatikuid võib välja vabandada
mitte vigane arvutus, vaid see, et nad inimesi vähe tundsid. Tõele au andes oli 
autorite eesmärk provotseerida avalikkust mõttega, et kui sotsiaalne süsteem ei 
muutu, viib puhas matemaatiline ekstrapolatsioon absurdi.

Õnneks nende ennustus ei täitunud. Inimkond muutis senist kasvutrajektoori. Elanike
lisandumise tempot hakkasid kujundama parem haridus, linnastumine, rasestumisvastased
vahendid ja muutunud arusaamad perekonnast. Inimesed avastasid maailma piiratuse
ja püüdsid sellega kohaneda. Nad muutsid käitumist, mis kajastus ka mikro-otsustes,
kas ja kui palju inimesi maailma juurde tuua. Reaktsioon on eriti silmatorkav tänapäeva
rekordiliselt madalate sündivuskordajate näol.

Kohanemise ja hakkamasaamise protsessis on kesksel kohal intellekt. Pole kuigi kaua
aega möödas optimistlikust ootusest, et tehisintellekt lahendab saabudes meile üha
keerukamaks osutuvaid probleeme. Midagi muutus. Inimkonna lõppu ennustanud vana 
artikkel leidis kõlapinda tänu ärevale ajale. Optimismivaene ja muredest rikas ajajärk
toimib selliste lugude magnetina. Oleme jõudnud oma valikutega kehva seisu. Lootus,
et sellest väljutakse senise mõistuse ja kokkulepetega, pole kuigi usutav. Sellele
viitab ka tehisintellekti ümber käiv kiirustav ja ohjeldamatu tegevus.

Suurte tehisintellektiettevõtete tippjuhid [võrdlevad väidetavalt](https://www.axios.com/2026/10/09/ai-companies-day-after-major-attack)
omavahel nn “päev pärast seda”- stsenaariume. Need leiavad aset päev pärast mõnd
katastroofilist tehisintellektiga seotud vahejuhtumit, mis mõnede asjassepühendatute
sõnul võib juhtuda järgmise 6–12 kuu jooksul.

Kõige tõenäolisemaks peetakse ulatuslikku küberrünnakut. Ohus oleksid põhiteenused
internetist ja pangandusest kuni elektri ja vee taristuni. Vähemalt OpenAI kinnitas,
et nad korraldavad õppusi, kus valmistutakse mitmesugusteks olukordadeks, nende 
seas ka avalikuks ja poliitiliseks reaktsiooniks. Ehk kust kulgeb joon, mis markeerib,
kui negatiivset sündmust võib ühiskond aktsepteerida? Selle mõtte ütles hiljuti 
välja OpenAI juht Sam Altman, kui tõdes, et tuleviku hea nõuab teatud pahanduste
talumist.

Teame, et matemaatikute ennustust muutis see, kuidas rahvas käituma hakkas. Sama
võib juhtuda TI-ga. Kuigi, keegi ei tea, millises suunas.

Lihtsamalt öeldes, katastroofi põhjus on võimalus teha katastroofilisi asju. Riskile
ja vajadusele seda ennetada osutab Microsofti juht Satya Nadella nädalavahetusel
[avaldatud kommentaaris](https://x.com/satyanadella/status/2108931348857827686).
Nadella soovitas lähtuda eeldusest, et kõik TI-mudelid on kompromiteeritud, s.o 
küberturvalisuse mõttes läbivalt ebaturvalised ja ohule avatud.

Microsofti juht soovitab “astuda samm tagasi ja hinnata selle uue ajastu usaldusarhitektuuri.
Me ei saa lihtsalt delegeerida vastutust selle eest, mida tehisintellekt meie nimel
teeb.” Nadella kirjeldab tänapäeva tehisintellekti üksteise sees paiknevate “mustade
kastide kogumina” ja kasutab isegi mõistet “superintellekt”.

Ta rõhutab, et esmalt peab saavutama kontrolli, et välistada hilisemad tühjad vabandused.
Eristama peab kontrolli võimsa intellekti üle selle kättesaadavusest. Praegu domineerib
viimane. Naiivne on loota, et intelligentsuse kasv tagab ka suurema usaldusväärsuse.
Kui selle tegutsemist ei suudeta kontrollida, võib inimesest võimekam masin teha
rohkem head ja rohkem kahju. Masin inimeste eest ei vali.

Uut laadi riskile osutavad ka krüptorahaasjatundjad. Ethereumi uurija Justin Drake
hoiatas OpenAI näitel, et TI kiire areng matemaatikas võib juba lähiaastatel hakata
ohustama seni turvaliseks peetud krüptograafilisi lahendusi. Ethereumi loojana tuntud
Vitalik Buterin soovitas paanikat vältida, kuid tunnistas vajadust valmistuda võimalikeks
ohtudeks.

Kunagi ennustasid matemaatikud päeva täpsusega võimalikku katastroofi. Tänapäeva
TI-arendajad ei tea, millal võimalik katastroof juhtuda võib, aga sellele järgnevaks
päevaks juba valmistutakse.

###### **Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 󠀁[saates “Portaal”](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)󠁿.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610164081/tehnoloogiahiiud-valmistuvad-vargsi-tehisaru-pohjustatud-katastroofiks)

![]()