# Taani teadlane leidis nädalaga Eestis 45 uut pahksääsklaste liiki

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/264101
- Published: 2026-10-12T14:45:00+03:00
- Author: RSS

Taani teadlane Hans Henrik Bruun kirjeldas[ hiljutises uuringus](https://doi.org/10.3176/proc.2026.4.02)
esimest korda Eestist leitud taimtoidulisi pahksääsklasi (_Cecidomyiidae: Cecidomyiinae_).
Nädalase välitöö käigus leidis ta Eestis kokku 45 uut liiki.

Kopenhaageni Ülikooli bioloogia osakonna professori põhilised uurimisvaldkonnad 
on kooslusökoloogia, elurikkus ja looduskaitsebioloogia. Pahksääsklased on üks Bruuni
pikaajalisi kõrvalhuvisid: aastate jooksul on ta avaldanud rea artikleid uutest 
liigileidudest oma kodumaal Taanis ning teistes Euroopa riikides, näiteks Soomes,
Austrias, Saksamaal ja Hispaanias. Uus uuring jätkab sama mustrit.

Bruun tuli Eestisse Tartu Ülikooli teadlaste Kadri Runneli ja Asko Lõhmuse kutsel
ning külastas möödunud aasta augusti lõpus Eestis 18 paika. Professor uuris nii 
alvareid, puisniite, rannaniite, luhti, soometsi kui ka linnaalasid Lääne-Nigulast
Saaremaa ja Muhuni ning Soomaast ja Tartust Põlva ja Raeni.

Enne tema uuringut oli Eestist teada 152 pahksääsklaste liiki, mis leiti suuresti
Eesti Malaise’i püüniste projekti käigus. Kõik need kuulusid aga teistesse alamsugukondadesse
kui _Cecidomyiinae_. Peamiselt taimtoidulist alamsugukonda _Cecidomyiinae_ polnud
Eestis kunagi uuritud ega ühtki sellesse kuuluvat liiki siin registreeritud. 

Hans Henrik Bruun ja Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia professor Asko Lõhmus 
Järvselja looduskaitsealal Kuningamänni juures. Autor/allikas: Kadri Runnel

Välitöö käigus avastas Bruun Eestis 45 uut liiki. Lisades harrastusteaduse portaalidest,
nagu eElurikkus, ja GBIF andmebaasist pärit usaldusväärsed leiud, koostas ta Eesti
kohta esimese esialgse 70 liigist koosneva nimekirja, kusjuures kaks liiki õnnestus
määrata vaid perekonna tasemel. Kaheksa tema leitud liiki, sealhulgas _Dasineura
myosotidis_, _Geocrypta braueri_ ja _Semudobia skuhravae_, polnud varem teada üheltki
kolmest naaberalalt: Lätist, Soomest ega Leningradi oblastist. 

**Kes on pahksääsklased? **

Pahksääsklased (_Cecidomyiidae_) on väikesed, tavaliselt vaid paar millimeetrit 
pikad kahetiivalised (_Diptera_). Nad moodustavad liigirikka sugukonna, mille esindajate
eluviisid ja toitumisnišid on väga mitmekesised.

Täiskasvanud isendid elavad tavaliselt vaid mõne päeva ja nende peamine ülesanne
on paljuneda. Taimtoiduliste liikide vastsed elavad ja arenevad peremeestaimel tekkivas
pahas ehk moondunud, sageli mahlakas või puitunud kasvajataolises koes, mille tekke
vastne ise oma toitumise või keemiliste ainetega esile kutsub. Pahk pakub vastsele
nii toitu kui ka varju kiskjate eest.

Peaaegu kõik taimtoidulised liigid on kitsalt spetsialiseerunud: üks liik on seotud
ühe kindla peremeestaime ja lisaks ühe kindla taimeosaga (punga, lehe, õie, varre
vms), millele ta tekitab iseloomuliku kujuga paha. Seetõttu tuvastatavad teadlased
liike sageli paha kuju ja vastse tunnuste, mitte niivõrd sääse enda välimuse järgi.

Sugukond on ühtlasi üks maailma kõige vähem uuritud putukarühmi. Ülemaailmses nimestikus
on praegu 6887 liiki 816 perekonnas, kuid hinnangute kohaselt moodustab see vähem
kui ühe protsendi sugukonna tegelikust liigirikkusest. Euroopa faunat peetakse teiste
mandritega võrreldes üsna hästi tuntuks, ent riigiti on teadmiste tase väga erinev.
Taimtoiduliste pahksääsklaste osas oli Eesti seni täiesti valge laik. 

Bruuni sõnul on enamiku pahksääsklaste eluviis varjatud ja asjatundmatu vaatleja
ei pane neid kergesti tähele. Ta tõi välja, et harrastusteaduse portaalid, kus kasutajate
telefonikaameraga tehtud fotode põhjal saab liike määrata, avavad täiesti uued võimalused
pahksääsklaste ja teiste raskesti määratavate putukarühmade kaardistamiseks.

Vaid nädalaga leitud 45 Eestile uut liiki ja esialgne 70 liigiga nimekiri näitavad,
kui vähe on Eesti pahksääsklaste faunast teada. Bruuni sõnul on tegu alles esimese
katsega seda uurida ning vaja on põhjalikumat kaardistamist, mis ühendaks klassikalised
meetodid ja tänapäevase DNA-triipkoodimise.

Uuring ilmus ajakirjas [Proceedings of the Estonian Academy of Sciences](https://doi.org/10.3176/proc.2026.4.02).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610164339/taani-teadlane-leidis-nadalaga-eestis-45-uut-pahksaasklaste-liiki)

![]()