# KAS OLED TÖÖL TÜÜTU VÕI GENIAALNE? | Mats Soomre: mõnikord peitub suurim anne just selles, mis teisi närvi ajab!

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/263807
- Published: 2026-10-10T10:27:50+03:00
- Author: RSS

![]()

Soomre sõnul tähendab eneseteadlikkus rohkemat kui oma tugevuste, eelistuste ja 
stressireaktsioonide tundmist. Selle juurde kuulub ka arusaamine sellest, kuidas
teised sinu käitumist kogevad. Juht võib näiteks teada, et ta soovib anda inimestele
palju iseseisvust, kuid tema meeskond võib kogeda seda ebaselgete ootustena. Töötaja
võib pidada oma põhjalikke küsimusi abiks, ent kolleegid ei pruugi mõista, millise
otsuseni ta nendega jõuda tahab.

Sellist erinevust ei saa lahendada küsimusega „Milline inimene ma sinu arvates olen?“.
Kasulikum on paluda näiteid: millistes olukordades oli minu panusest abi, millal
oli minuga keeruline koostööd teha ja mida oleksin saanud teisiti teha? Sama tähtis
on kuulata, milliseid tugevusi kolleegid inimeses näevad. Mõnikord peab inimene 
ise kõige väärtuslikumaks üht oskust, kuid teistele on tema suurim abi hoopis võime
keerulises olukorras rahu säilitada või hajali ideedest tegevusplaan teha.

Tagasisidet kuulates tasub Soomre sõnul arvestada ka olukorraga. Sama käitumine 
võib ühel hetkel meeskonda edasi aidata ja teisel hetkel tööd pidurdada. Põhjalik
inimene võib märgata viga, mis läheks kiirustades kalliks maksma, kuid kiiret tegutsemist
nõudvas olukorras võib tal olla vaja otsustada väiksema hulga info põhjal. Küsimus
pole seega ainult selles, kas mingi omadus on hea või halb, vaid millal ja kuidas
seda kasutada.

#### Kas vaidlemine on vastutöötamine?

Soomre toob näite liiklusohutusest: enamik inimesi peab turvavöö kinnitamist ja 
autoroolis telefoni kasutamise vältimist oluliseks, kuid põhimõttega nõustumine 
ei näita veel, kuidas inimene tavaolukorras käitub. Samamoodi võib töötaja mõista
uut kokkulepet ja öelda, et peab seda vajalikuks, kuid jätkata sellest hoolimata
vanal viisil. Et aru saada, miks muutust ei toimunud, tuleb minna üldisest nõustumisest
konkreetse käitumiseni.

Kui inimene selgitab korduvalt, miks midagi teha ei saa, soovitab Soomre uurida,
milline osa olukorrast on tema enda mõjutada. Kui juht ei andnud piisavalt infot,
saab seda küsida. Kui kolleegi abi jäi saamata, võib olla vaja oma palve selgemalt
sõnastada. Kui ülesanne anti edasi ebamääraselt, tuleb kokkulepet täpsustada. See
ei tähenda, et kõik takistused oleksid inimese enda põhjustatud, kuid aitab leida
järgmise sammu, mille tegemine on tema võimuses.

Soomre näeb ka vaidlemist tugevusena, kui sinna kuluvat energiat õpitakse õigesti
suunama ning jonnimisest eristama. Vaidlejad on valdavalt järjekindlad inimesed,
kes ei jäta enne, kui tulemus on saavutatud – oluline, et tulemus oleks kokkulepitud
eesmärk. Inimene, kes ei jäta olulist küsimust enne vastuse saamist rahule, võib
aidata meeskonnal märgata riski, millest teised oleksid mööda vaadanud.

Kui arutelu piirdub aga järjest uute põhjuste leidmisega, miks plaan ei tööta ja
mida teha ei saa, on tegemist siiski jonnimisega. „Kui inimene suudab jonnimisele
kuluva energia panna edasistesse tegevustesse, siis hakkab olukord muutuma,“ ütleb
Soomre.

[Loe edasi](https://www.ohtuleht.ee/tervis/1168715/kas-oled-tool-tuutu-voi-geniaalne-mats-soomre-monikord-peitub-suurim-anne-just-selles-mis-teisi-narvi-ajab)