# Kadri Tiis: tantsumustrite tegemiseks peab oskama matemaatikat

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/26333
- Published: 2023-06-27T11:13:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Kadri Tiisi sõnul algab jooniste tutvustamise protsess kevadel. Alguses on õpetajatel
mustritest küllaltki keeruline aru saada. Kui vanasti tuldi päev varem staadionile
kokku ning näidati tantsujuhtidele kohapeal suuri käsitsi tehtud kavandeid, siis
nüüd saab jooniseid digitaliseerida. “Toona pandi lavastaja puldi alla pesupulkadega
üles suured plakatid,” rääkis Tiis. Liikuvaid jooniseid veel paraku teha ei saa.“
See oleks suur samm edasi, sest ükski joonis pole staatiline. Liikuvate jooniste
pealt näeksime, kuidas kombinatsioonid läbi tantsu muutuvad,” leidis Tiis.

Tantsupeo lavastaja töö algab mustrite analüüsimisest. Kõigepealt tuleb mõelda, 
millist kujundit platsile tekitada tahetakse. Siis tuleb mõelda sellele, kas mustrit
on vaja näiteks selleks, et lavastuses oleks purjeka kuju või võimendab see tantsu
sisulist kohta. “Mustrid on kooskõlas nii üksiku tantsu kui ka terviklavastusega,”
rõhutas ta. Mustriloomes kasutatakse sümmeetrilisi, aga ka etnograafiast pärit kujundeid.“
Näiteks 2014. aastal tegime meeskonnaga eraldi kohtumise Anu Rauaga, et saada aru,
mida kujundid tähendavad. Läbi nende tähenduste saame tantsu sõnumit võimendada,”
sõnas Tiis.

Enne väljakule minemist tuleb teha korralikult eeltööd. Kui see on tehtud, siis 
võivad juba tantsu enda originaaljoonised Tiisi sõnul olla sellised, et joonised
moodustuvad väljakul justkui iseenesest. Lisaks tuleb mõelda sellele, et joonis 
töötaks mõlemale poolele. “Kui läänetribüün näeb karu, siis idatribüün näeb lihtsalt
midagi ümmargust,” nentis Tiis.

Tiisi sõnul peab mustrite tegemiseks oskama matemaatikat. “Väga oluline on, et saaksid
enne läbi arvutada, kas teatud arvu rühmadega saad üldse seda liikumist teha,” rõhutas
Tiis. Jooniste tegemisel peab tema sõnul kindlasti teadma valemeid, alates ringi
pindalast kuni Pythagorase teoreemini, mis on eriti oluline diagonaalide tegemisel.“
Selleks, et peonädalal mitte hätta jääda, pead matemaatiliselt läbi arvutama, kui
palju liikumisega jõuavad tantsijad punktist A punkti B,” rõhutas ta.

Tiisi sõnul on tantsijatel platsil abiks oma salakeel. “Meil on tegelikult väljakul
maas abiks numbrimärgid,” sõnas ta. Lisaks suurtele numbrimärkidele on platsil ka
kahemeetrised knopkad, mis aitavad rühmadel joonduda. Juhuslikkust jooniste planeerimisel
Tiisi sõnul olla ei saa. “See on hästi suur vastutus, sest keegi ei taha, et tantsija
peaks platsil ootama. Selleks pannakse proovides kindlad kellaajad, millest üle 
minna ei tohi,” rõhutas ta.

Inimliku eksimuse tõttu võivad vahel plaanid ka ebaõnnestuda. Seepärast valmistatakse
Tiisi sõnul alati ette mitu erinevat plaani. Kui eksitakse arvutustega, siis aitab
meeskonna arutelu ning aja maha võtt. Tiis nendib, et tantsijad on ise tohutult 
tublid, mõtlevad kaasa ja tahavad lahendust. “Näiteks kord ma tõesti tegin meeste
tantsupeol Rakveres valearvestuse. Tantsijad märkasid, et olen hädas ning platsilt
tuli minu juurde üks mees, kes pakkus end kohe appi. Ta oli helitehnik ning pakkus,
et saaks helipala pikendada, et tantsijad jõuaksid ühe liikumise lõpuni teha,” sõnas
Tiis.

[Loe otse allikast](https://kultuur.err.ee/1609018754/kadri-tiis-tantsumustrite-tegemiseks-peab-oskama-matemaatikat)