# Ukraina sõja õudused on jõudnud Leetu: üks võitleja surnud, teine kinni võetud

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/26323
- Published: 2023-06-27T10:14:05+03:00
- Author: toomas

![]()

Vilniuses asuvast korterist leiti surnuna endine Valgevene võitleja Ukrainas. Tapmises
kahtlustatav on tema relvavend, mõlemad olid väidetavalt lahingust naastes psühholoogide
poole pöördunud.

Traagilise loo keskmes on kaks Valgevene meest, mõlemad 20ndates eluaastates, kes
tulid augustis Ukraina sõjast tagasi. Nad olid alates märtsist võidelnud Kalinowski
pataljoni koosseisus, Valgevene üksuses, mis hiljem meelitas kohale sadu vabatahtlikke
ja kasvas polgu (brigaadi) suuruseks, vahendab [LRT.lt](https://www.lrt.lt/en/news-in-english/19/2018992/one-belarusian-dead-another-detained-ukraine-s-war-scars-come-home-to-lithuania).

Kuigi täpsed arvud pole avalikud, on kümneid valgevenelasi viga saanud ja vähemalt
mitukümmend hukkunud. Valgevenelaste hulgas on võitlemas ka Leedu vabatahtlikke.

Venemaa sissetungi jõhkrus ja lahingute intensiivsus on Ukrainas nii füüsiliselt
kui ka vaimselt kahjustanud tuhandeid kui mitte miljoneid inimesi. Nüüd on selle
pikale veninud sõja mõjud jõudnud ka Leetu.

Möödunud aasta detsembris veetsid need kaks meest, kelle kohta kasutati vaid nende
sõjaväelisi hüüdnimesid Pirožok ja Bašmak, mitu kuud pärast Ukrainast Vilniusesse
naasmist koos õhtut. Mõlemad olid otsinud psühholoogilist tuge, kuid kohanesid Bašmaki
isa Aleksanderi sõnul koduse eluga. Ta ei avaldanud oma perekonnanime, kartes repressioone
Valgevenesse jäänud perekonna vastu.

Kuivõrd kohtueelne uurimine käib, ei saa sel ööl juhtunu tunnistajate ütlusi avalikustada.
Kindel on see, et Pirožok sai noahaava ja tunnistati surnuks. Seejärel peeti Bašmak
tapmises kahtlustatuna kinni. Sellest ajast peale on ta trellide taga olnud.

Bašmaki kaitsjad väidavad, et ta ei tapnud oma sõpra, vaid vastupidi, üritas takistada
enesetapu tegemist.

Prokuratuuri juurde kogunes 16. juunil kümmekond meeleavaldajat, kes nõudsid Bašmakile
polügraafi (valedetektori) testi tegemist, kuna kõik muud vahendid tema süü või 
süütuse tõestamiseks on väidetavalt ebaõnnestunud. Tema kinnipidamist on nüüdseks
pikendatud 18. juulini.

„Tehti kõikvõimalikud meditsiinilised ja psühholoogilised läbivaatused,” ütles kinni
peetud mehe isa Aleksander. „Ükski ekspertiis ei tõestanud tema süüd.”

LRT üritas hukkunud mehe emaga Aleksandri kaudu ühendust saada, kuid edutult.

Nüüd kuulutas mees vanglas välja näljastreigi, paludes end testida polügraafiga –
meetodiga, mis annab teada, kas inimene valetab.

Seda protseduuri võib kasutada ka kriminaaluurimises, kuid see ei saa olla ainus
meetod süüdistuste tõendamiseks või tagasilükkamiseks. Ja kuigi seda ei saa tõendina
esitada, saab polügraafitesti siiski kasutada kohtuprotsessis, et väita, kas inimene
on süüdi või süütu.

Sõltumata sellest, mis tol ööl juhtus, näitab juhtum vajadust tegeleda traumadega
pärast seda, kui sõdurid koju naasevad. Ja isegi kui seost sõja ja mehe surma vahel
ei tuvastata, võivad sellised juhtumid anda Leedu asutustele ja ühiskonnale aega
valmistumiseks.

Eelmise, 2022. aasta septembris teatas Ukraina tervishoiuministeerium, et eeldab,
et pärast sõda vajab psühholoogilist tuge 15 miljonit inimest, sealhulgas sõdurid.
Sellest ajast peale on see arv kahtlemata tõusnud.

Hiljutiste [uuringute](https://theconversation.com/ukraine-war-conflict-related-ptsd-is-putting-strain-on-an-already-underfunded-mental-health-system-199629)
kohaselt võib peaaegu veerand Ukraina elanikkonnast kannatada PTSD (traumajärgne
stressihäire) all. Tõenäoliselt on need määrad sõjaväes kõrgemad. Ukrainas on juba
teatatud enesetappudest, sealhulgas teenindava personali seas. Üks [Washington Posti](https://www.washingtonpost.com/world/2023/03/10/ukraine-war-post-traumatic-stress/)
poolt intervjueeritud ohvitser ütles, et kaotas oma brigaadis mõne nädala jooksul
16 inimest, neist kaks enesetapu tõttu.

Kuigi ametlikud andmed puuduvad, sõdib Ukrainas kümneid leedulasi, osa sai vigastada,
paljud naasid koju, osa on jäänud. Samamoodi jätsid kümned Valgevenest põgenenud
valgevenelased oma perekonnad Vilniusesse ja jätkasid sõdimist Ukrainas.

„Siiani pole selliseid jubedaid näiteid nagu teistes riikides, kus inimesi [sõjaveteranide
poolt] kaubanduskeskuses maha lastakse, aga see ei tähenda, et selliseid juhtumeid
tulevikus ei tuleks,” ütles Leedu relvajõudude sõjaväepsühholoog Rosita Kanapeckaitė
väljaandele Karys.

Hiljem LRT.lt- ga vesteldes ütles ta, et peamine probleem seisneb selles, et tsiviilpsühholoogid
ei ole piisavalt ette valmistatud sõjast naasnute ravimiseks.

„[Neil] pole piisavalt teadmisi sõjast endast ja sellest, mis tunne on seal olla.
Sõdur seisab siis silmitsi tõsiasjaga, et ta oli rindel ja pidi tapma ja nüüd peab
ta seda psühholoogile selgitama,” ütles ta. „Nüüd peavad kõik [psühholoogid] teadma,
kuidas traumajärgse häirega töötada.”

Traumad ei puuduta mitte ainult võitlejaid, vaid ka neid, kes on läinud Ukrainasse
vabatahtlikuks ja abistama.

„Vabatahtlikke, kes panustavad Ukraina sõtta, on palju rohkem ja traumaatiline kogemus
puudutab ka neid ning nemadki elavad meie seas,” ütles Kanapeckaitė. Ta lisas, et
see puudutab isegi leedulasi, kellel pole otsest kontakti Ukrainas lahingutegevusega.

„Ukraina sõjaga on ebakindlusest saanud igapäevane asi,” ütles ta. „Nii Covidi pandeemia
kui ka sõda Ukrainas on vallandanud ärevustunde [mis viib võitle-või-põgene reaktsioonini]
ja see ei ole naasnud tagasi pandeemia-eelsesse perioodi.”

Leedu sõjaväepsühholoogid koos Ukraina kolleegidega analüüsivad nüüd, kas olemasolev
traumajärgse stressihäire ravi koolitus on piisav.

„Katsetame, kas need teoreetilised mudelid, mis seal on, et komandöride, saatusekaaslaste,
pere toetus ja üldiselt need vastupidavuse suurendamise programmid on tõhusad ja
mis aitab,” ütles Kanapeckaitė.

„Kõige olulisem on, et raskustes inimesel oleks võimalus nii abi küsida kui ka abi
saada ümbritsevatelt,” lisas ta. „Uuringu järeldus on, et Ukrainas on liiga vähe
sõjaväepsühholooge. Teine järeldus on see, et mitte ainult sõjaväepsühholooge pole
vaja koolitada [PTSD-ga töötamiseks].”

Leedu Psühholoogide Assotsiatsioon (LPA) on moodustanud uue komisjoni, mille eesmärk
on parandada traumade ravimise tõhusust.

„Põhiülesanne on otsida võimalusi […], kui neil puuduvad teadmised, kuidas traumajärgse
häirega töötada, kuidas sellega hakkama saada. Sest siiani pole olnud vajadust suurema
hulga spetsialistide järele kui neid oli,” ütles Kanapeckaitė.

Leedu tervishoiuministeerium esitas kirjalikus kommentaaris üksikasjaliku loetelu
saadaolevatest tugivõimalustest (täielik nimekiri on saadaval [siin](https://www.lrt.lt/en/news-in-english/19/2018942/where-to-seek-help-in-lithuania-if-you-are-struggling-with-ptsd)).
Ülioluline on see, et alates jaanuarist saavad PTSD diagnoosiga inimesed kümnepäevast
haiglasisest taastusravi või 50 tundi konsultatsiooni.

Leedu haiglad pakuvad nüüdsest ka kuni üheksa kuud kestvat psühhosotsiaalset rehabilitatsiooni,
mis sisaldab ministeeriumi teatel 100 tundi konsultatsiooni.

„Inimesed, kes on osalenud sõjategevuses, saavad tuge otsida ka emotsionaalse toe
vihjetelefonidelt. Seal pakuvad abi vabatahtlikud ja vaimse tervise spetsialistid,”
lisas ministeerium.

Hädaolukorras võivad pereliikmed või kannatanud helistada numbril 1815. Vihjeliini
operaatorid saavad välja saata ka mobiilsed meeskonnad, kes abistavad kohapeal.

„2022. aastal on Ukraina sõjaga seotud laastavate sündmuste tagajärjel abi saanud
üle 65 inimese,” teatas ministeerium.
 #wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1
iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1 iframe{max-height: 100% !important;}

(Külastatud 1 korda, 1 külastust täna)

### _Loe lisaks_

 [Loe otse allikast](https://eestinen.fi/2023/06/ukraina-soja-oudused-on-joudnud-leetu-uks-voitleja-surnud-teine-kinni-voetud/)