# KONTROLLIME! Kas pool toidukorrast peab koosnema proteiinist? Ja kas vaktsiinid ikka tekitavad autismi?

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/263160
- Published: 2026-10-11T12:08:00+03:00
- Author: RSS

![]()

Kui inimene kardab näiteks vaktsineerimise tüsistusi-kõrvaltoimeid, on Rospu sõnul
vaja ühest küljest jagada tõenduspõhist infot, teisest küljest saab tervishoiutöötaja
toetada oma isikliku töökogemusega. „Aastaid ja aastakümneid vaktsineerimist näitab
selgelt kätte, et kõige sagedasem vastus vaktsineerimise kõrvaltoimete kohta uurides,
on: ma ei saanud mitte midagi aru. Tänapäevased vaktsiinid on väga puhtad, ohutud
ja tõhusad,“ ütleb ta ja lisab, et muidugi peab kõrvaltoimest ausalt rääkima.

#### Sageli taandub kõik rahale

„Iga kord, kui keegi räägib sotsiaalmeedias ükskõik millest ning ütleb, et kahtle
selles ja usalda hoopis mind, vaatan esimese asjana selle inimese konto profiili
ja seal olevaid linke,“ toob Juhansoo välja ühe olulise nipi sisulooja tausta kontrollimiseks.
Kui sisulooja müüb mõnd koolitust, eneseabikursust, toodet või midagi muud, ei tasu
teda automaatselt usaldada.

Kui inimene midagi müüb ja samal ajal sinus kahtlusi süvendab, on tal selleks sageli
põhjus. „See motivatsioon on raha. Kui keegi püüab terviseteemade pealt raha teenida,
tasub olla ettevaatlik,“ selgitab Juhansoo ja lisab, et mõnikord võib müüja motiiv
olla tõepoolest hea. „Aga mulle tundub, et kui inimese eesmärk on päriselt inimesi
harida tõese infoga, ei ole 99 protsendil juhtudest selle taga koolituse või paketi
müümist.“

#### Äärmuslik sisu püüab rohkem tähelepanu

Negatiivne ja äärmuslik sisu levib sotsiaalmeedias paremini kui tasakaalustatud 
tervisenõu, sest see tekitab tugevamaid emotsioone. Inimaju pöörab negatiivsele 
teabele rohkem tähelepanu ning hirmu, viha ja ärevust on lihtsam esile kutsuda kui
tugevaid positiivseid emotsioone. „Tavalisel soovitusel – söö rohkem köögivilju –
on keeruline tähelepanu pärast võistelda näiteks äärmusliku väitega, mis ütleb, 
et mõni tavaline toiduaine ohustab inimest ja tema lapsi ning valitsus varjab selle
kohta tõde,“ ütleb sotsiaalmeediaekspert.

Seda soodustab sotsiaalmeediaplatvormide äriloogika: TikTok, Instagram ja teised
platvormid teenivad seda rohkem, mida kauem inimesed seal aega veedavad. „Piltlikult
öeldes käib kogu aeg võitlus meie silmamunade pärast,“ sõnab Juhansoo. Mida rohkem
algoritm sellist sisu võimendab, seda suuremaks muutub tõenäosus, et see jõuab inimeseni,
kes ei oska või ei jõua väiteid põhjalikult kontrollida. „Nii võib ka alusetu terviseväide
leida endale uskujaid, kuigi suur osa video esialgsetest vaatajatest suhtus sellesse
kriitiliselt,“ räägib Juhansoo.

Kuigi kriitilist meelt tasub hoida, ei pea kogu aeg kõike kontrollima. Juhansoo 
püüab oma praktikas vältida tunnet, et inimene peaks kontrollima igat infokildu.„
See viib selleni, et lõpuks ei jaksata enam midagi kontrollida, sest infot on liiga
palju. Juba see on väga hea samm, kui ta võtab kaks sekundit, avab profiili ja vaatab,
mida inimene enda tutvustuseks kirjutanud on,“ ütleb Juhansoo.

[Loe edasi](https://www.ohtuleht.ee/noored/1168653/kontrollime-kas-pool-toidukorrast-peab-koosnema-proteiinist-ja-kas-vaktsiinid-ikka-tekitavad-autismi)