# Euroopa vanimate seinagraveeringute taga olid neandertallased

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/26166
- Published: 2023-06-26T13:34:00+03:00
- Author: toomas

Pariisist ligikaudu 240 kilomeetrit edelas asuv La Roche-Cotardi koobas avastati
1846. aastal. Kümneid tuhandeid aastaid muust maailmast eraldatud ja setetega kaetud
koopa sissepääs paljastus kohaliku karjääri laiendustöödel. Põhjalikumad arheoloogilised
väljakaevamised algasid aga alles 1912. aastal, mille käigus tuli päevavalgele mitmeid
loomaluid ja neandertallaste valmistatud kivist tööriistu.

Koobastiku tegelikud mõõtmed said selgeks aga alles sadakond aastat hiljem. Üheskoos
ulatuvad neli käikudega ühendatud kambrit jõekaldast kuni 33 meetri kaugusele. Nüüd
luubi alla võetud kannelüüre märkasid arheoloogid eesotsas Jean-Claude Marquetiga
koobastiku kolmandas kambris. Kokku leidsid nad kaheksast kohast enam kui 400 kriipsu
ja punktikest. Kuna sealseid lubjakiviseinu kattev pruunjas kile on üpris habras,
pole endast märgi maha jätmiseks vaja näha kuigi palju vaeva.

Ehkki neandertallaste jäetud jäljed on abstraktsed ja jäävad oma keerukuselt oluliselt
alla hilisematele koopamaalingutele, tegutsesid toonased inimesed selge sihiga. 
Nähtavad märgikogumid poleks saanud tekkida kogemata ja teadlaste sõnul on ka raske
näha, et seinte sel viisil kriimustamisel oleks olnud mõni puhtpraktiline põhjus.

Graveeringute loomiseks kasutatud meetodite välja selgitamiseks kasutas eksperimentaalsest
arheoloogiast tuttavaid nippe. Marquet otsis selleks esmalt kolleegidega sarnase
koopa ning üritas seejärel luua seejärel kaaslastega omaenda sõrmede, luu-, puidu-,
ja kivitükkidega sarnaseid mustreid. Ühtlasi vaatasid nad, kui hästi oleks sobinud
selleks hirvesarved ja kaasaegsemad metallitükid. Viimaks võrdlesid nad saadud tulemusi
päris graveeringutega, kasutades selleks fotogramm-meetria tööriistu.

Leitud graveeringud sarnanesid kõige rohkem sõrmedega tehtud märkidele. Kindlasti
ei kasutatud nende loomiseks aga varem leitud kivitööriistu. Nõnda järeldab töörühm,
et neandertallased vedasid sõrme-kannelüüride loomiseks oma sõrmi mööda mudast koopaseina.

![]()

Kokku leidsid arheoloogid kaheksast kohast enam kui 400 kriipsu ja punktikest. Autor/
allikas: Kristina Thomsen/(CC-BY 4.0)

Graveeringute vanuse määramises uurisid teadlased, millal koopasetted viimati ilmavalgust
nägid. Nende ergastamisel nähtud kiirguse põhjal pääsesid inimesed viimati koopale
ligi 57 000 aasta eest, võimalik, et 75 000 aastat tagasi. Kuna seniste teadmiste
põhjal jõudsid praegu elavate inimeste otsesed esivanemad tänapäeva Prantsusmaa 
aladele 54 000 aasta eest, pidi töörühma hinnangul olema tegu neandertallaste loominguga.

Järeldused on kooskõlas teiste viimasel kümnendil ilmsiks tulnud leidudega, mille
põhjal oli praeguseks maamunalt kadunud liigi mõttemaailm eelnevalt arvatust keerukam.
Muu hulgas jagasid nad omavahel toitu, küttisid üheskoos, kasutasid ravimtaimi, 
süütasid lõkkeid, matsid oma surnuid ja suutsid mõelda ilmselt ka sümbolistlikult.

Uurimus ilmus [ajakirjas PLOS ONE](https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0286568#pone.0286568.s005).

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1609018148/euroopa-vanimate-seinagraveeringute-taga-olid-neandertallased)