# “Otse uudistemajast”: Prigožini ideed pole Venemaalt kuhugi kadunud

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/26111
- Published: 2023-06-26T15:59:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Kunnase sõnul polnud president Putinile alluvatel vägedel tahet Wagnerile vastu 
hakata ja neid näiteks õhujõude kasutades maatasa teha. “Küsimus on ju selles, et
kui wagnerlased sisenesid Doni ääressesse Rostovisse, siis keegi seal nendega ei
võidelnud. Ehk siis Vene väed, kelle tegelikult relvavennad nad on, kas jäid passiivseks
või olid pigem toetavad, et et siin on ka ju. Ja edasi seesama küsimus, et et kas,
kas nad oleks üldse tahtnud võidelda, kui võitlemiseks oleks läinud?

Rebo lisas, et tegemist on ikkagi väga suure ja väga hierarhilise süsteemiga, kus
otsused tehakse väga piiratud inimeste poolt väga kõrgelt.

“Ja igasugune kiire olukorra muutus toobki selle, et otsuse protsess võtab aega.

Ja see on üks põhjustest, miks Putini režiimil ka Ukraina sõjaväljal läheb suhteliselt
nigelasti, eriti siis, kui toimuvad läbimurret, nagu me nägime siin Izjumi või Harkovi
suunas,” sõnas Rebo.

Kunnas leidis, et ilmselgelt ka Putin soovis tekkinud konflikti eskaleerumist pigem
vältida. “Põhimõtteliselt sellest momendist peale, kui oleks hakanud intensiivne
lahingutegevus Venemaa relvajõudude ja Wagneri erasõjaväekompanii vahel, siis see
oleks tähendanud kodusõda. See oleks olnud üsna olulise piiri ületamine ja mõlemad
pooled, nagu näha, ei olnud valmis seda piiri ületama, kuigi me kõik oletasime, 
et see piir ületatakse,” sõnas Kunnas.

Ta lisas, et Vene mässude pikaajalises reas oligi see ebatavaline mäss selles mõttes,
et mässud seni on alati eskaleerunud järjest suurema vägivalla kasutamise suunas
kuni mässajad on purustatud või siis ka mõnel üksikul korral, nagu punamässu ajal,
kui nad on saanud saavutanud edu või võidu.

Rebo ütles, et tagantjärgi teame, et käisid läbirääkimised. “Ju tol hetkel oli küsimus,
kas anda tina või anda raha, ja hetkel tundub, et mindi kokkuleppele. Tõenäoliselt
lähiaeg näitab, kuidas see mäss oma lõpu saab. Sest need ohud, inimesed ja ideed,
mille põhjal Wagner liikuma läks, ei ole Venemaalt kuhugi kadunud,” sõnas ta.

Kunnas tõstatas ka küsimuse, mis oleks saanud, kui Prigožin oleks otsustanud Moskvasse
minna. “Moskva on suur linn, põhimõtteliselt seda ei ole võimalik võtta 3000-5000
mehega. Tekib ka küsimus, mis oleks olnud Wagneri eesmärk, 
kas nad oleks püüdnud
hõivata Kremli, ja isegi kui nad oleks hõivanud Kremli, siis mis edasi? Mis nad 
seal peale oleks hakanud? Putin ju sel juhul ei oleks neid jäänud sinna Kremlisse
ootama,” arutles Kunnas.

Rebo ei soostu nimetama Prigožini avaldusi Vene sõjaväe ja juhtimise suunal julgeteks.“
Need võivad olla ka meeleheitlikud avaldused. Venemaal on väga levinud raiderlus,
kus siis jõuga üritatakse inimestelt nende ärisid käest ära võtta ja sinna alla 
laheks ka siis need kaitseministeeriumi viimased avaldused Venemaal. Kui me vaatame
sealt edasi, siis tõenäoliselt see on seotud rahade, inimeste väljamaksete ja kõige
muuga, siis me võime eeldada, et seal on nii-öelda terve posu probleeme, mis vajasid
lahendamist. Tõenäoliselt esmalt üritati seda teha siis mööda ametlikke kanaleid,
aga kui see ei õnnestunud, siis kasutada muid kanaleid ja noh, siin me oleme,” arutles
Rebo.

“Ma tooksin ühe aspekti veel esile nendest Prigozini avaldustest, mis võib-olla 
ei ole saanud piisavalt tähelepanu, ja mis on kadunud müra sekka ära. Mida tegelikult
Prigožin tegi: ta ju purustas Venemaa ametliku narratiivi sõjalise erioperatsiooni
kohta, mida nad on algusest peale levitanud. Üks asi on see kui meie ütleme midagi
selle sõja kohta või Euroopa või lääne liidrid ütlevad, aga hoopis teine, on see,
kui Prigožin ütleb, et ei olnud mingit Ukraina ohtu, ei olnud mingite NATO-poolset
ohtu. Et sõda alustati kaitseminister Sergei Šoigu ambitsioonide tõttu, et on korruptsioon,
varastamine, valetamine, kaotusi on süstemaatiliselt varjatud. Need kõik on tegelikult
naelad sõja narratiivi surnukirstule,” rääkis Kunnas.

Kunnas leiab, et kuna wagnelased ja Prigožin on Venemaal üsna populaarsed, siis 
võib juhtuda see, et ka tõde või objektiivsem lähenemine Ukraina sõja kohta jõuab
suurema hulga vene inimesteni. “Ükskõik kui palju meie siin siin Venemaa 
piiri 
taga räägime sellest, siis seda nad ei uskunud ega võtnud tõsiselt. Kas [Prigožini
avaldused sõja kohta] nüüd mõjutavad kuidagi suhtumist sõjasse pikemas plaanis, 
siis mul on veel veel raske seda ennustada, aga kahtlemata ses mõttes see moraalne
väljakutse, mille tegelikult Prigožin esitas režiimile, ei kao kuhugi, kuigi füüsiline
väljakutse on lõppenud,” arutles Kunnas.

[Loe otse allikast](https://www.err.ee/1609018208/otse-uudistemajast-prigozini-ideed-pole-venemaalt-kuhugi-kadunud)
