# Matemaatikaärevus paneb noori õppeainet vältima

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/260643
- Published: 2026-10-08T07:28:00+03:00
- Author: RSS

Neljapäeval kell 10 algab kolmas üleriigiline e-rehkendus, millest saab osa võtta
kogu päeva vältel. Paljudele noortele on matemaatika koolis keeruline mitte ainult
aine sisu, vaid ka sellega kaasneva ärevuse tõttu, mis paneb nad õppeainet vältima.

Tänavuse e-rehkenduse üks fookusi on matemaatikaärevus. See tähendab pinget, hirmu
ja ebamugavust, mis tekib õppimisel, ülesannete lahendamisel või matemaatikat nõudvates
elusituatsioonides.

Eesti teadlaste uuringud näitavad, et suure matemaatikaärevusega noorel on tõenäoliselt
matemaatikas kehvemad tulemused. Koolipsühholoog ja Tallinna Ülikooli koolipsühholoogia
lektor Triinu Kilp-Kabeli sõnul on matemaatikaärevus tõsine probleem, mis tekib 
peamiselt teises ja kolmandas kooliastmes. Peamine põhjus matemaatikaärevuse tekkeks
on negatiivne kokkupuude õppeainega.

“Olgu selleks see, et keegi on rääkinud, kuidas matemaatika on raske ja kõik ei 
suudagi seda selgeks saada, või on noorel olnud mõni ebaõnnestumine. Ma mäletan,
kuidas olin algklassides paar nädalat haige ja just siis õpiti keerulist matemaatikateemat.
Sain esimest korda elus milleski kehva tulemuse. See võib lapsele mõjuda päris tugevalt
ja hirmutavalt, et appikene, ma ei saanud hakkama, mis ma nüüd teen. Sellest on 
muidugi võimalik üle saada õpetajate julgustamise toel,” rääkis Kilp-Kabel.

Jaan Poska gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Getriin Aaviste sõnul kipuvad õpetajad
ja lapsevanemad vahel unustama, et isegi kui laps saab õppeaines häid tulemusi, 
ei tähenda see, et ta samal ajal ei võiks kogeda ka negatiivseid tundeid.

“Matemaatikapädevus on seotud tulevikuga ning noore karjääri- ja ülikoolivalikutega.
Kui noorel on matemaatikaärevus, tekib vältimiskäitumine ning õpilane ei valigi 
ülikoolis teatud erialasid, sest pelgab matemaatikat,” tõdes Aaviste.

Eesti Inseneride Liidu president Cathy-Liis Põlluveer leiab, et matemaatika õpetamisel
on sisu läinud pisut liiga kaugele päriselus ette tulevatest probleemidest.

“Noorel on aina keerulisem leida seost, kuidas matemaatikavalem aitab teda tulevikus
näiteks tehisaru vastuseid analüüsides. See seos pärismaailmaga läheb aina kaugemale.
Kuna haridussüsteemi ja õppemeetodite muutused toimuvad arusaadavalt aeglaselt, 
areneb maailm kõrval kiiresti. Näen, et päriselust kaugenemine muudabki matemaatika
noorele ja lapsele võõraks,” selgitas Põlluveer.

Ühe probleemina toob ta välja, et noored ei saa aru, kuidas matemaatikast on kasu
igas eluvaldkonnas.

“Kuulen noorte suust pidevalt, et nad läksid kitsast matemaatikat õppima, sest neil
ei ole matemaatikat elus vaja, kuna nad ei plaani minna reaal- või tehnikavaldkonna
erialale. See on väär arusaam, sest matemaatikat on vaja kõigil inimestel, ükskõik
mis valdkonnas töötada: oled sa humanitaarias või teed kunsti – matemaatikat on 
ikka vaja. See loob meis loogilise mõtlemise ja probleemilahendusoskuse. Ükskõik
mis probleem meil elus on, suudame mõelda, et kõigele leidub lahendus, ja kui üks
ei toimi, on ka teine lahendus,” lausus Põlluveer.

“Kui ühiskonnas otsustame, et meil pole matemaatikat vaja, siis minu hinnangul otsustamegi,
et me ei taha probleeme lahendada ega loogiliselt mõelda. See ei kõla hästi,” lisas
ta.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610160247/matemaatikaarevus-paneb-noori-oppeainet-valtima)

![]()