# Allan Aksiim: Vana-Rooma ja Venemaa ehk Mustrid korduvad

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/26047
- Published: 2023-06-26T08:42:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Enne, kui Rooma riigimees ja kindral Gaius Julius Caesar ületas 49. aastal e.m.a
Rubiconi jõe, olid mureneva Rooma vabariigi alustalasid õõnestanud kaks ambitsioonikat
meest, keda ajalugu tunneb vähem. Need olid Lucius Cornelius Sulla ja Gaius Marius.
Just nende kahe mehe valmidus murda tollase Rooma ühiskonna kirjutamata reegleid
oli hiljem eeskujuks Caesarile.

Sarnaselt Jevgeni Prigožinile usaldas Sulla enda meeste toetust ning viis nad rinde
asemel pealinna vallutama. Sarnaselt Venemaale oli Rooma sõjas välise vaenlasega.

Kindlasti vaatasid paljud noored ja vanad ambitsioonikad mehed Venemaal huviga Prigožini
mässu. Nii mõnigi neist võis jõuda tõdemuseni, et õigete olude tekkimise korral 
võiksid nad Wagneri üksuste mässu edukalt korrata, leppimata mingite ebamääraste
poolikute kokkulepetega. Need mõtted ei pruugi lähiajal teoks saada. Kui Sulla väed
olid end Rooma linnas kinnitanud ning asusid “poliitilist süsteemi puhastama,” siis
peitis noor Caesar end tapatalgute eest sugulaste juures.

Sulla tahtis, et Rooma oligarhiline vabariik jääks edasi püsima ning ta oli valmis
selle saavutamiseks palju verd valama. Just Sulla julma tegevuse tõttu poliitiliste
vastaste hävitamisel sai sõna “diktaator” oma praeguse negatiivse varjundi. Siiski
polnud õppetund Caesarile mitte Rooma vabariigi ideaalide kaitsmine, nagu Sulla 
neid mõistis, vaid lihtne tõdemus, et leegionide abil saab vallutada mitte ainult
kaugeid maid, vaid võtta ka võim Rooma linnas.

Ajaloolised analoogiad pole muidugi kunagi ideaalsed, kuid inimkäitumisel on mustrid,
mis aeg-ajalt korduvad. Samuti ei saa kunagi alahinnata inimeste isikliku kogemuse
tähtsust.

Noort Vladimir Putinit kujundas kogemus Ida-Saksamaal kommunismi langedes, kui juhised
Moskvast lakkasid. Jevgeni Prigožini puhul ei saa kunagi mööda vaadata tema kriminaalsest
taustast ja vangis veedetud perioodist.

Muidugi on moodsa Venemaa ja Vana-Rooma vahel selged erinevused. Roomas olid sisemised
pinged lihtrahva ja nende pooldajate ning oligarhilise eliidi vahel. Viimased moodustasid
ka Rooma senati. Erinevalt Venemaast toimus Roomas regulaarne võimuvahetus: vahetusid
nii konsulid kui ka magistraadid (mis sest, et enamus neist oli pärit samadest peredest).

Sarnaselt Venemaaga ei suutnud Rooma poliitiline eliit siiski päriselt lahendada
enda ees seisvaid suuri väljakutseid. See oli olustik, mille najal kasvatas oma 
ambitsioone Julius Caesar, kes lõpuks senati keeldu eirates ületas enda juhitud 
leegionidega Rubiconi jõe ja alustas kodusõda. Kuigi Caesari võimutäius jäi lühikeseks,
sai see omakorda eeskujuks juba järgmistele.

[Loe otse allikast](https://www.err.ee/1609017794/allan-aksiim-vana-rooma-ja-venemaa-ehk-mustrid-korduvad)