# OpenAI teatas ühe hingetõmbega 722 matemaatikprobleemi lahendamisest

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/260394
- Published: 2026-10-08T10:40:00+03:00
- Author: RSS

OpenAI avaldas korraga 722 matemaatikaalast teadustööd, kus tõestatakse ja lükatakse
ümber terve rida probleeme. Teadlaste jaoks on selline mastaap ühtaegu muljetavaldav
ja nõutuks tegev, samas peaks matemaatikuid tabanud šokk kainestama ka avalikkust,
leiab[ R2 tehnikakommentaaris](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal) Kristjan Port.

Hiljuti ületas uudiskünnise prantsuse kirjanikku [Thelyson Orelieni puudutav juhtum](https://novaator.err.ee/1610156818/prantsusmaa-menuki-tagant-paistavad-tehisaru-korvad).
Kahtlustatakse, et tema kõrgelt hinnatud romaani taha varjub tegelikult tehisintellektist
nn kirjanik. Kirjanduse väärtust vähendamata võib järgmine lugu kajastada veelgi
suuremat loomingulist sürpriisi.

USA-s Chicago ülikooli Boothi ​​ärikooli professor Nicholas Polson on pelgalt sellel
aastal avaldanud üle 200 teadusartikli. Lisaks on tal ette näidata 14 lühikese ajaga
valminud raamatut. Enamik Polsoni teadustöödest keskenduvad statistikale ja matemaatikale,
millel lisandub ka natuke akadeemilist mõtet muudel teemadel. Tema juhtum ärgitab
prantsuse kirjaniku kõrval küsima, mida intellektuaalne produktiivsus üleüldse enam
tähendab.

Teadusartiklid erinevad ülejäänud publikatsioonidest eelretsenseerimise poolest.
Artikleid hindavad teised teadlased ja teaduslikku arutelu, teooriat või avastust
sisaldav artikkel pääseb trükki alles pärast täiendavate küsimuste ja võimalike 
kitsaskohtade lahendamist. Enamik tegevteadlasi avaldab keskmiselt üks-kaks artiklit
aastas, kolme kuni viit peetakse kõrge tootlikkusega kollektiivseks avaldamistempoks.
Aasta esimese kuuga paarisaja artiklit kirjutamine viitab teiselt planeedilt pärit
tegelasele või kohalikule tehisintellekti kasutajale. Viimast kalduvad uskuma mitmed
kriitikud, kuigi neil puuduvad selleks tõendid.

Paremini on tõendatud teaduskirjastamise langev maine, mida nimetatakse sageli üheks
kõige tulusamaks ja ekspluateerivamaks ärimudeliks. Teadust rahastatakse peamiselt
maksumaksjate vahenditest. Teadlased kirjutavad töö tulemustest artikleid ja hindavad
ka kolleegide tööd. See töö tehakse täiesti tasuta.

Kuna teadlaste tulemusi hinnatakse publikatsioonide põhjal, sündis omapärane platvorm,
millele hakkasid teadlased ise omistama erinevaid kvaliteedi tunnuseid. Tekkisid
prestiižsed ajakirjad, aga need kuulusid juba eraettevõtetele. Nood kasutasid võimalust
ja müüsid rahva poolt kallilt loodud teaduse tulemusi samale rahvale tagasi, aga
nüüd juba kalli hinna eest.

Teadus muutus veelgi kallimaks, sellele lisandus tõe otsimisega sobimatu prestiižitemaatika
ja sigines nähtus, mida tuntakse Goodharti seadusena. Kui mingi mõõdik muutub eesmärgiks,
pole see enam hea mõõdik, nii juhtus ka publitseerimisega. Kui publikatsioon muutus
teadlase mõõdupuuks, hakkas ta optimeerima publikatsioonide, mitte tingimata teadmiste
hulka.

Märgatav osa teaduse ressursist kulus tõeotsingute asemel publitseerimise etendusele.
Mõned lõikusid uurimistöö õhukesteks vorstiviiludeks ja pakendasid iga tükikese 
eraldi artiklisse, mida tuntakse inglise keeles mõistega salami-slicing. Mõned teadlased
moodustasid teineteist toetavad publitseerimise kartelle. Sündisid artiklivabrikud
ning kõige selle sees kasvas vajadus mõelda välja ja võltsida teadustulemusi.

Usaldusele rajaneva institutsiooni usaldusväärsuse murenemine jääb avalikkuse eest
varju. Neid detaile on aga hea teada värske uudise mõjude ulatuse tabamiseks. Matemaatika
pole eraldi süüdi, aga saatus seadis nad nüüd rambivalgusesse.[ OpenAI avaldas](https://community.openai.com/t/first-look-at-mathematics-manuscripts-from-an-internal-frontier-model-at-openai/1403886)
seni veel ettevõtte sisemises kasutuses oleva tehisintellekti mudeli abiga saavutatud
722 seni lahendamata matemaatilise probleemi tõestuskäigud.

Neist igaüks oleks väärt ühte või enamat teaduspublikatsiooni. Neist igaüks oleks
ühe või enama matemaatiku karjääri kujundav saavutus. Mõned kujutavad endast ühe
või enama matemaatiku karjääri keskset ja ületamatut väljakutset, mille lahendus
on tervele valdkonnale tulevikku kujundav sündmus.

See ei olnud tavaline teisipäev. Kostuvad esimesed šokist ja revolutsioonist kõnelevad
kommentaarid. Matemaatikutele tuleb anda aega, et lahendused läbi töötada ja sellest
toibuda. Lahenduse leidnud probleemide tõestuskäikude keerukus varieerub, aga väidetavalt
kulus ühe probleemi lahendamisele keskmiselt kolm tundi ChatGPT Pro aega.

Kui teaduslikele probleemidele tekib lahendusi kiiremini, kui inimene jõuab neid
seedida, pole pudelikaelaks enam matemaatika, vaid matemaatikud. Keegi neist võibki
kindad nurka visata. Õnneks on ka neid, keda paistab värske uudis innustavat ja 
nad näevad takistuste kõrvaldamise taga avanemas uusi võimalusi edasi liikuda.

Ent sellega šokk ei piirdu. OpenAI valis tulemuste avaldamise kohaks veebipõhise
[pilveplatvormi Github](https://github.com/openai/math/blob/main/CONTENTS.md). Tegemist
on tarkvaraarendajate seas ülipopulaarse koostöökeskkonnaga, kus jagada arvutikoodi
ning arendada programme, olles seejuures tasuta kättesaadav nii koodi omanikule 
kui ka vaatajale. See erineb sügavalt praegusest teadustöö tulemuste avaldamise 
tavast.

Võimalik, et kõige tõsisem tagajärg polegi see, kas tehisintellekt kirjutab romaane
või lahendab teaduslikke probleeme. Palju olulisem võib olla see, et teadmised hakkavad
kiiresti lisanduma ja need levivad hoopiski teistsuguses kultuuris. Praegu hakkab
ühe rohkem tunduma, et meil kulub teisipäevase sündmuse tagajärgede mõistmiseks 
rohkem, kui on jäänud aega järgmise šokeeriva uudiseni.

###### **Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2󠀁[ saates “Portaal”](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)󠁿.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610160421/openai-teatas-uhe-hingetombega-722-matemaatikprobleemi-lahendamisest)

![]()