# Inimene laiendab soosterotüüpe ka oma TI-assistendile

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/259396
- Published: 2026-10-07T10:39:00+03:00
- Author: RSS

Ehkki kaasajal teatab enamik tehisintellektist vestlusroboteid, et neil pole sugu,
kipuvad inimesed neile seda kergesti omistama. Hiljutisest väikesemõõdulisest uuringust
selgub, et see mõjutab omakorda seda, kui palju on valmis inimesed neile abi eest
maksma, vahendab [R2 tehnikakommentaaris](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal) Kristjan
Port.

Inimesed omistavad masinatele sugu ja isiksust. Näiteks sõltuvad meremeeste elud
laevast. Paljudel neist kujuneb oma alusega sügav isiklik side, nad omistavad sellele
inimlikke jooni, kirjeldavad selle graatsiat ja elegantsi ning ettearvamatuste puhul
usuvad emalikku kaitsvasse hoolivusse. Keelekeskkondades, kus on grammatiline sugu,
viidatakse laevale reeglina kui naisele, seda isegi juhul siis kui see kannab mehe
nime.

Tegu on pikaajalise merenduse tavaga, aga ajad muutuvad. Valdkonnas oluline laevaregister
Lloyd’s List hakkas kasutama sooneutraalset asesõna _it_, et vältida võimalikku 
seksismi.

Sarnaselt meremeeste igatsusele emaliku turvatunde järele hakati elektrooniliste
lahenduste häälliidestes kasutama naishäält. Masinaid peetakse inimeste hädade suhtes
julmalt ükskõikseks ja ehituslikult turvalise asja puhul tuleb jäiga struktuuri 
riknedes halastamatu osavõtmatus isegi rohkem esile. Kõrghoone liftis viibijate 
ennetav rahustamine emaliku häälega pole ju seksistlik, vaid teenib head eesmärki.

Suures äris ei sünni sellised otsused juhuslikult. Need tuginevad arvestatavale 
hulgale empiirilistele uuringutele. Näiteks on leitud, et naishääl mõjub üldiselt
meeldivamalt kui meeshääl. Kuigi veel pole päriselt selge, miks inimesed naishäält
eelistavad, on üks võimalik seletus lapsepõlves kujunenud emotsionaalne side. Siit
veel täiendav põhjus, et meeldiva naishääle leidmine on üldiselt lihtsam. Autode
kaarditeenustes domineerib samuti naishääl, kuigi seda saab muuta.

Midagi sõltub ka kohalikust kultuuriruumist. Aastaid tagasi, kui autodesse ilmusid
esimesed kaarditeenused, nõudsid Saksamaa meesautojuhid, et BMW asendaks naishääle
mehe omaga, kuna neile ei meeldinud naiste antud käskivad juhised. Toona ei saanud
ise hääli valida ja protest ületas avaliku tähelepanu läve.

Aastaid hiljem kasutusse jõudnud nutiabilised ja esimesed tehisintellekti vestlusrobotid
kõnelesid aga endiselt vaikimisis naise häälega. Võiks isegi öelda, et noore ja 
tihti kergelt flirtiva naise häälega, sest kasutajal peab olema meeldiv. Digitaalsest
vestlustest võis saada ka vihjeid pigem naisele viitavast identiteedist.

Ühel hetkel avastati aga probleem. Märgid ilmnesid algusaegadel, kui inimesi teenindama
mõeldud tehnilised lahendused olid piiratumad ja ebastabiilsemad. Tehniliste seadmetega
juhtunud äpardused ja ebapiisav abi põhjustavad tänapäevani pahameelt. Üsna levinud
reaktsioonina kõlavad siis ebaviisakad väljendid. Naise häälega masinat tabavas 
sõimus tulevad esile soopõhised sajatamised.

Probleemile pööras tähelepanu isegi ÜRO, hoiatades, et teenused harjutavad kasutama
õrnema soo suhtes vulgaarset sõnavara ning süvendavad halbu hoiakuid, mida võidakse
kanda argiellu. Koostatud raportis soovitati muuta masinate hääled sooneutraalseks.

Nüüd teatab enamik tehisintellekti vestlusroboteid, et neil puudub sugu. Mõned tutvustavad
end kas sootute või neutraalsetena või lihtsalt tarkvarana andmepilves, millel puudub
kindlalt määratletud sooidentiteet.

[Seda joont tasub](https://dx.doi.org/10.1145/3829807.3829910) hoida ka tulevikus,
kui TI-agendid peaksid saama töö eest palka või olema muul moel tasustatud. Iirimaa
Limericki ülikooli ettevõtluse instituudis korraldatud eksperimentides uuriti, kas
TI-agentide käitumine töökeskkonnas mõjutab suhteid inimestega. Kaasaarvatud seda,
kui kõrgelt nende tööd hinnatakse.

Uuringus pidid 189 inimest täitma virtuaalreaalses töökeskkonnas erinevaid ülesandeid,
kasutades TI-assistentide abi. Viimased astusid üles inimese sarnaste avataridena
ja olid kas mees- või naissoost. Inimestele anti reaalset raha, mida nad said ülesannete
täitmisel jagada enda ja TI-assistendi vahel. Agentide töösooritus oli seejuures
võrdne.

Osalejad kohtlesid neid aga erinevalt. Naissoost välimusega TI-agentidele maksti
umbes kümme protsenti vähem kui nende meessoost kolleegidele. Seejuures väitsid 
osalejad, et neil puudub eelistus naiselike või mehelike omadustega TI suhtes ning
sugu nende otsust ei mõjuta. Pigem eelistasid neist mitmed, et TI-agendil poleks
sugu üldse Ometi tegutsesid nad teisiti ja ka hilisemates hinnangutes kordus tasustamisotsustega
sarnane, sooliselt kallutatud käitumismuster.

Mõned uuringu lugejad pöörasid tähelepanu asjaolule, et naise välimusega TI-assistent
oli koledam ja meenutas vähem päris inimest. Viimast asjaolu võib pidada reaalseks
probleemiks. Naiste välimuse mõju vääriks omaette analüüsi. Kahjuks ei ole uuringu
kirjelduses esitatud teavet osalejate soolise jaotuse kohta, ega ka seda, kas ka
naissoost osalejad olid naissoost tehisintellektiga kitsimad. Need puudused ei lükka
tulemust ümber, kuid me ei saa selle uuringu põhjal inimeste käitumise erinevust
omistada ainult soole.

Ometi võib uuringu äratatud tähelepanu pidada omaette kasulikuks saavutuseks, kuigi
keegi võiks teravalt poetada, et me ei saanud inimese kohta midagi uut teada. Tegelikult
saime teada, et isegi kui me teame, et tehisintellektil pole sugu, omistab inimene
talle selle väga kiiresti. Seda on eriti hea teada tulevikule mõeldes, kui TI hakkab
meid ravima, juhib lennukit ja teeb muid olulisi otsuseid. Siis oleme meremeestega
sarnases jõuetu sõltuvuse meeles lootmas emalikule kaitsele.

###### **Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2󠀁[ saates “Portaal”](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)󠁿.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610159461/inimene-laiendab-soosterotuupe-ka-oma-ti-assistendile)

![]()