# Tööstuslik plahvatus võib muuta peagi käed kasutuks

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/258424
- Published: 2026-10-06T10:51:00+03:00
- Author: RSS

Tehisintellekt meenutab praegu vendade Grimmide muinasjutust pärit käteta tüdrukut.
Pudelikael on aga kadumas, sest peagi lahvatava tööstusliku plahvatuse käigus asuvad
uusi masinaid ehitama teised robotid, tõrjudes inimesed oma aegluse tõttu tootmisahelast
lihtsalt kõrvale, leiab [R2 tehnikakommentaaris](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)
Kristjan Port.

Kahe sajandi eest elanud kultuuriloolastest vennad Jacob ja Wilhelm Grimm kirjutasid
üles loo ühest erilisest tüdrukust, kelle isa sõlminud võõraga esmapilgul hea tehingu.
Külaline lubanud veski taga seisnud asjade eest suuri rikkusi. Mehe mäletamise järgi
seisnud seal vaid õunapuu ja ta oli nõus. Paraku seisis seal ka tema tütar. Võõras
oli vanakuri ise. Toonase aja lugudes taluti praegusest rohkemat vägivalda. Pikemalt
järgmisi sündmusi kirjeldamata jääb tüdruk ilma käteta, põgeneb metsa ja peab läbi
loo pöörastes keerdsündmustes seal jäsemeteta hakkama saama.

Sarnase kätetusega seisab praegu silmitsi tehisintellekt. Materiaalse reaalsuse 
ja majanduse mõõdikutes väljendub intellektuaalse töö ülim kasulikkus peaaegu alati
füüsilise maailmaga tehtavas töös, seda muutes, hoides või optimeerides. Matemaatiline
lahend või tarkvara protsess võib olla sisend järgmisele abstraktsele sammule, kuid
enamusel juhtudest peaks jõudma ka abstraktne analüüs käegakatsutavasse maailma.
Isegi muinasjutt leiab tee inimese mõtetesse, kus kujundab närvisüsteemi seisundit.

Praegu teevad intellekti eest füüsilist tööd inimesed tehases, laboris või arstikabinetis.
Arvestades TI arengu kiiruse ja sellesse tehtavate tohutute investeeringute tasuvuse
survega, vajab intellekt otsese sekkumise väljundit füüsilisse maailma. Kui inimese
võimed kujunevad pudelikaelaks, oodatakse kitsikusele lahendust robotitest.

Eelmisel aastal [avaldatud analüüsis](https://www.forethought.org/research/the-industrial-explosion)
esitati juba tuttavaks saanud intellektiplahvatuse kõrval tööstuse plahvatuse kontseptiooni.
Intellekt plahvatab eksponentsiaalse kasvu trajektoorile, kui tehisaru hakkab ennast
ise edasi arendama. Tööstuse süütenöör aga põleb, kui aeglasemate inimeste asemel
asuvad tootmises vajalikke seadmeid valmistama robotid. Plahvatus lahvatab, kui 
automatiseeritud tööstus hakkab valmistama üha rohkem vahendeid, millega laiendada
automatiseeritud tööstust ennast.

Intellekti arenguhüppe järel kulub tööstuse plahvatuseni natuke aega. Inimeste ettearvamatu
reaktsioon võib tuua üllatusi, aga neutraalses, analüütilises vaates tuuakse esile
kolm põhjust. Esiteks, praegu napib veel füüsilist töösooritust kirjeldavaid andmeid.
Nende kogumisest kõnelevad uudistesse jõudvad kaadrid kaameratega töötavatest inimestest,
kelle iga digitaliseeritud liigutus on robotite õppematerjal.

Teist probleemi teab iga inimene. Füüsilises maailmas ei toimetata vaakumis. Midagi
kukub või puruneb, keegi sekkub või muudab eesmärke jne. Inimesed on ettearvamatutest
oludes võrdlemisi paindlikud. Robotid õpivad kaootilises olustikus alles toimetama.
Kuigi, vestlusrobotid ja inimeste valve alt maailma põgenenud TI-mudelid demonstreerivad
juba muutuvas ja vastutegutsevas keskkonnas suurt paindlikkust.

Kolmas viivituse põhjus oleks tootmisvõimsus. See on isegi olemas, aga teeb midagi
muud, enamasti autosid. Aastas valmib maailmas umbes 90 miljonit uut sõidukit. Teoreetiliselt
on tootmismaht piisavalt suur. Materjali töötlemise võimekuse arvestuses vastaks
see enam kui miljardile inimesesuurusele robotile. Muutusele kuluks aega, aga vähemalt
kooli pole roboteid vaja saata. Õppetööd asendavad tarkvara versioonide uuendused.
Hiljuti tõdes ka Elon Musk, et näeb Tesla tulevikku rohkem robotite valmistajana.

Alanud protsessi signaliseerib Euroopas uus, üle miljardi dollari väärtusega ettevõte
ehk niinimetatud üksiksarvik. Saksamaal 2020. aastal[ loodud RobCo](https://www.rob.co/)
uue aja äristrateegia on robot-kui-teenus. Nad pakuvad ettevõtetele autonoomset 
tööstusrobootikat, ilma et kliendid peaks tegema alustuseks suuri investeeringuid.
Alfie-nimeline robot uurib ise keskkonda, suudab iseseisvalt arutleda ja teeb loomulikult
füüsilist tööd. Investeeringute suurus reedab nägemust, milles TI mitte ainult ei
mõtle ega genereeri lahendusi, vaid tegutseb ka füüsilises maailmas.

Rahvusvahelise [robootikaföderatsiooni andmetel](https://ifr.org/ifr-press-releases/news/five-million-robots-now-operate-in-factories-globally)
lisandus eelmisel aastal ettevõtetesse 603 000 tööstusrobotit ja käesoleva aasta
lõpuks peaks lisanduma veel 655 000. Praeguse seisuga peaks ööpäevaringselt tööl
olema üle viie miljoni roboti. Robotite tootmise kiirus tõrjub protsessist inimesed
sarnaselt elektroonikaettevõtetes toimunud asendusele. Inimkäed ei suuda füüsiliselt
liikuda robotite kiiruse ja täpsusega.

Mainitud ülevaates kirjeldatakse ka ülemineku etappidena kulgevaid stsenaariume.
Iga tehnoloogiline revolutsioon kõrvaldab ühed kitsaskohad ja selle läbi paljastab
järgmise. Esmalt suureneb TI roll inimestest töötajate juhtimises. Inimestega koos
peaks tootlikkust saama kasvatada veel umbes 10 korda. Valmistatakse roboteid. Järgmises
faasis hakkavad robotid autonoomselt iseennast tootma.

Autorid pakuvad, et robotite tootmisvõimsuse kahekordistumisele kulub alguses umbes
aasta. Iga järgmise tsükliga protsessi tõhusus kasvab ja kulud vähenevad. Siis kahaneb
füüsiline suurus. Kaugemas tulevikus jõutakse nanotehnoloogilise tootmisprotsessini.
Stsenaariumis kasutatud mudelite põhjal lüheneb uuendamise tempo nädalateni, umbes
nagu puuviljakärbestel.

Meie aja kultuuriloolased juba kirjutavad üles lugusid sellest, mis juhtub siis,
kui intelligentsus lakkab olemast rikkuste väljamõtlemise pudelikael ja seejärel
kaob sellelt ka füüsilise teostuse takistus. Lõpuks võivadki inimesed käed küljest
lasta.

###### **Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 s󠀁[aates “Portaal”](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)󠁿.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610157697/toostuslik-plahvatus-voib-muuta-peagi-kaed-kasutuks)

![]()