# Geoökoloog: esimene sügistorm võib tulla juba sel reedel

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/258417
- Published: 2026-10-06T11:27:00+03:00
- Author: RSS

Esimene sügistorm tabab Eestit prognooside järgi juba sel nädalavahetusel, ennustab
Tallinna Ülikooli geoökoloogia vanemteadur Hannes Tõnisson. Ilm pöörab järsult külmemaks
aga ennustatavasti 18.–21. oktoobri paiku.

Tavainimesed kutsuvad tormiks sageli igat tugevamat tuuleiili. Teadlaste jaoks on
torm aga vähemalt 15 meetrit sekundis puhuv tuul. Selline kiirus peab Tõnissoni 
sõnul kestma keskmisena vähemalt kümme minutit ja üksikud tugevamad puhangud tuulest
teaduslikus mõttes tormi ei tee.

“Esimene natukene suurem torm paistab siin juba nädalavahetusel. Ilmselt reede pealelõunal
tuleb siin Lääne-Eestisse põige või äkki läheb Lätti: praegu veel täpselt teada 
ei ole,” avas Tõnisson saates “Terevisioon” lähenevat sügisilma.

Prognoosid lubavad sel nädalavahetusel rannikualadele puhanguid üle 30 meetri sekundis,
kuid tsükloni täpne teekond kujuneb välja alles viimastel päevadel. Torm liigub 
tõenäoliselt üle saarte, kus tuul saavutab suurima kiiruse Sõrve säärel ja Lääne-
Saaremaal. Praamiliiklust ei tohiks tuule suund esialgsete hinnangute järgi takistada.

Ilmamudelid muutuvad samas enne tormi pidevalt. Tõnisson tõi välja, et 50-kilomeetrine
nihe trajektooris muudab olukorda. Ühel juhul saavad räsida Eesti saared, teisel
juhul liigub raskuskese Läti kohale.

Oktoobri teine pool toob kaasa järsu ilmapöörde. “Võib tulla äkiline ilmamuutus 
kusagil 18.–21. oktoobri vahemikus,” märkis Tõnisson. Külmem õhumass toob lörtsi
ja langetab temperatuuri nullkraadi lähedale – kartlikumad võivad ökoloogi sõnul
hakata sealt alates talverehve alla panema.

Püsivat lumekatet ei tohiks inimesed enne novembrit oodata. Nii varajases staadiumis
ei saa Tõnissoni sõnul pikaajalist talveilma kindlalt lubada. “Samas üllatuslikke
lörtsi- või lumesadusid ning hommikusi külmasid ja musta jääd võib kindlasti tulla,”
arutles ta.

**El Niño võib Eestisse rohkem sademeid tuua**

Üleilmsel tasandil kujundab tänavust ilma aegade võimsaim El Niño. Lõuna-Ameerikas
Andides põhjustas see anomaalia rekordilise lumekoguse, sest külma õhuga kohtus 
suur hulk niiskust. Lõuna-Euroopa paistab varasematel El Niño aastatel silma tavapärasest
suurema niiskusega. Eestis tähendab anomaalia samuti võimalust suuremateks sademeteks.

El Niño mõju ulatub otseselt Eesti spordieluni. Hannes Tõnisson uuris isiklikust
huvist viimase 15 aasta seost Tartu maratoni ja El Niño sündmuste vahel. “Ainult
ühel korral on El Niño aastal jäänud Tartu maraton ära,” tõi ta välja. See statistika
annab ökoloogi sõnul talispordisõpradele lootust headeks lumeoludeks.

Ilmamudelite koostajad põrkuvad aga päriselule iseloomulike ebakindlusega. Selle
aasta peamine probleem seisneb El Niño erakordsuses, mis jätab teadlased hätta. “
Määramatust on hästi palju […] sellist sündmust ei ole varem olnud,” tõdes Tõnisson.
Ajaloolised andmed puuduvad, mistõttu arvutid ei suuda täpseid kohalikke mõjusid
arvutada.

Hispaaniat tabanud valingvihmade näitel suudavad teadlased äärmuslikke sajuhooge
ette näha kaks kuni kolm nädalat. “Nädal enne on juba enam-vähem teada, mis need
kogused võiks kusagil olla ja paar-kolm päeva enne, kuhu kohta täpselt see kogus
läheb,” täpsustas Tõnisson. Pikk ettehoiatamisaeg võiks anda seega ühiskonnale aega
ohuolukordadeks valmistuda.

 Allikas:
 “Terevisioon”. Küsis: Katrin Viirpalu.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610157787/geookoloog-esimene-sugistorm-voib-tulla-juba-sel-reedel)

![]()