# USA analüüs: Ukraina vastupealetungi nurjumine on väga halb signaal – mida see tähendab?

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/25815
- Published: 2023-06-25T12:15:29+03:00
- Author: toomas

![]()

Ukraina vastupealetungi nurjumine on Ameerika stiilis sõjapidamise jaoks väga halb
signaal, kirjutab analüütik Christopher Roach väljaandes [American Greatness](https://amgreatness.com/2023/06/22/the-end-of-offensive-warfare/).

Ukraina paljukiidetud vasturünnak ei lähe hästi. Selle käivitamisele eelnenud kuudel
ütlesid pooldajad, et see on [„otsustav”](https://www.thedailybeast.com/huliapole-in-southern-ukraine-braces-for-decisive-counteroffensive-on-russian-forces).
Ameerika erukindral David Petraeus [prognoosis](https://www.washingtonpost.com/opinions/2023/06/09/petraeus-ukraine-russia-counteroffensive-war/),
et „ukrainlased saavutavad märkimisväärseid läbimurdeid ja saavutavad palju rohkem,
kui enamik analüütikuid prognoosivad”. Kuid selle asemel on [rindejooned vaevu liikunud](https://www.wsj.com/articles/ukraine-russia-war-offensive-maps-c718da1a)
ja Ukraina on kaotanud tohutul hulgal mehi ja varustust.

See kokkupõrge annab olulise õppetunni USA-le ja sõjapidamise tudengitele üldisemalt.

Ukraina kasutab pärast kuudepikkust NATO intensiivset väljaõpet oma šokibrigaadide
jaoks uut taktikat, varustust ja operatsiooniplaane. [NATO ehitas need üksused oma näo järgi](https://www.theguardian.com/world/2023/may/02/ukraine-forms-eight-new-storm-brigades-for-counterattack),
seades esikohale ründamise, manöövrid ja kombineeritud relvastuse taktika.

Paraku ei tööta päriselus alati see, mis näeb hea välja paberil.

Laialdased miiniväljad, droonisihtimisega suurtükivägi ja kaevunud kaitsjad tähendavad,
et Ukraina väed suudavad vaevu edasi liikuda „eikellegimaale”. [Neid peatatakse ründejoonel](https://www.moonofalabama.org/2023/06/on-the-failure-of-the-ukrainian-counterattack.html)
ja nad ei ole jõudnud ligilähedalegi Venemaa kaitsjate teisele ja kolmandale ešelonile.
Seiskunud pealetungi ajal on miinide, kamikaze-droonide ja suurtükiväe poolt [õhku lastud ja põlema pandud kümneid Leopard II tanke ja jalaväe lahingumasinaid Bradley](https://www.youtube.com/watch?v=aGRP49ojUTU)–
NATO tipptasemel maasõjavarustust.

Vaatamata sellele, et viimastel kuudel on palju [praalitud suurepärase väljaõppe, varustuse ja operatiivkunstiga](https://www.washingtonpost.com/world/2023/06/04/ukraine-nato-training-counteroffensive-47th-brigade/),
ei ole NATO väljaõppe saanud brigaadid eriti hästi esinenud. Hästi välja töötatud
kombineeritud relvastuse taktika pidi andma märkimisväärse eelise, kuid need jätsid
tähelepanuta miinitõrje ja [õhutõrje](https://www.wsj.com/articles/ukraine-runs-into-russian-air-superiority-82c621c).
Nii on Venemaa [ründehelikopteritel](https://www.thedrive.com/the-war-zone/ukraines-armor-appears-to-have-a-russian-attack-helicopter-problem)
olnud Ukraina soomukite õhkulaskmise pidupäevad. Otsustades [ühe napilt välditud oma üksuste tulejuhtumi](https://www.youtube.com/watch?v=dz95HTTQ5oU)
põhjal, ei manööverda ukrainlased oma varustusega kuigi osavalt, isegi kui nad pole
helikopteri tule all. Paljud asjad on valesti.

Kuigi [NATO pühendas väljaõppele palju energiat ja raha](https://www.washingtonpost.com/world/2023/06/04/ukraine-nato-training-counteroffensive-47th-brigade/),
on tal vähe hiljutisi kogemusi sellise sõjapidamisega. NATO väljaõpe põhines teoorial
tavasõdade kulgemise kohta, kuid selliste doktriinide täpsustamiseks ja muutmiseks
on vaja kogemusi. On kõnekas, et üks brigaad, mis vastupealetungi ajal olulisi edusamme
tegi, ei kuulunud uute hulka, vaid [koosnes Ukraina veteransõduritest, kes kasutasid endist Nõukogude Liidu varustust](https://twitter.com/RWApodcast/status/1671510207178977280?s=20).

Lõpuks, nagu ka Venemaa sissetungi algfaasis, on ukrainlased eiranud massi põhimõtet.
Nende brigaadid liiguvad [siin ja seal edasi](https://www.reuters.com/graphics/UKRAINE-CRISIS/MAPS/klvygwawavg/),
kuid ainus viis, kuidas midagi on võimalik saavutada, on koondada kümmekond või 
enam brigaadi rinde ühte kitsasse ja haavatavasse ossa.

Kogu vastupealetung on üle paisutatud. Võib ette kujutada, et Ukraina ja NATO arvasid,
et [välksõda läbi halvasti kaitstud Harkivi oblasti 2022. aasta sügisel kordub](https://www.nytimes.com/2022/09/11/world/europe/ukraine-kharkiv-russian-retreat.html),
kuid Harkivis olid ainulaadsed asjaolud – mis kõige tähtsam – Vene võitlejate puudus.
Tõepoolest, lüüasaamisel on palju pistmist Venemaa otsusega mobiliseerida varsti
pärast seda veel 300 000 meest.

Kui kogu kiidulaul kõrvale jätta, tundub Ukraina puhul strateegilisel tasandil, 
et ta lihtsalt teeb, mida vaja. Võib-olla teavad selle juhid, et sõda on läbi, kuid
nad teavad, et nende Lääne rahastajad [on nõudnud tegutsemist](https://www.newsweek.com/ukraine-under-pressure-launch-counteroffensive-that-will-appease-nato-1784891)
ja nad usuvad, et kiire ebaõnnestunud rünnak võimaldab pöörduda läbirääkimiste etappi.

Loomulikult on sellistel asjaoludel rünnaku korraldamine šokeerivalt küüniline käitumine,
sest võitlusväljal olevad mehed [kaotavad ja maksavad selle eest rängalt](https://www.washingtonpost.com/world/2023/06/13/ukraine-counteroffensive-kryvyi-rih-donetsk/).

Ebaõnnestunud pealetung näib illustreerivat sõjapidamise laiemat muutust. Kui Esimene
maailmasõda oli tupikseis ja Teises maailmasõjas oli palju manöövreid, tuleb küsida,
kas praegused tingimused soosivad ründajat või kaitsjat.

Iisraeli kuuepäevane sõda ja [Ameerika Lahesõda](https://nationalinterest.org/blog/reboot/what-if-america-learned-all-wrong-lessons-first-iraq-war-164595)
näitasid, et kaasaegsed sõjad on tempokad, suure õhujõudude ja tankide kasutamisega
ning neid iseloomustavad „suure noole” pealetungid.

Mõlema sõja kohta on veelgi värskemaid vastupidiseid näiteid. Iisraeli sõjad Liibanonis
nii 1982. kui ka 2006. aastal takerdusid märkimisväärselt. Esimeses soosisid linnavõitluse
tingimused kaitsjat. Teises tõid [Hezbollah’ tankitõrjeraketid](https://www.haaretz.com/2006-08-06/ty-article/hezbollah-anti-tank-fire-causing-most-idf-casualties-in-lebanon/0000017f-dbc4-d856-a37f-ffc41fc50000)
märkimisväärseid kaotusi ja segasid ründaja hoogu. See ei olnud täiesti uus probleem;
raskused Nõukogude maa-õhk- ja traatjuhitavate tankitõrjerakettidega põhjustasid
Iisraeli vägedele märkimisväärseid probleeme 1973. aasta Yom Kippuri sõja ajal.

Kuigi Lahesõda oli muljetavaldav võit – ja see meenutas oma kiiruselt kuuepäevast
sõda –, võitlesid ameeriklased äärmiselt motiveerimata vaenlase vastu. Sellest ajast
peale on Ameerika sõjaväejuhid käsitlenud seda sõda kui Lääne doktriini eelist ja
tehnoloogiapõhise „sõjalise revolutsiooni” esilekutsujat.

Selline arusaam on osutunud nii ennatlikuks kui ka riskantseks, sest iraaklased 
poleks saanud olla koostööaltimad oma vähese manöövervõime, massilise alistumise
ja minimaalse õhutõrje kasutamisega. Iraagi sõjavägi oli samamoodi motiveerimata,
organiseerimata ja võimetu ka Ameerika 2003. aasta sissetungi ajal. Mõlemal juhul
ei pannud vaenlane Ameerika doktriine ja tehnoloogiat tõsiselt proovile.

USA-l pole pärast Korea sõda olnud märkimisväärset konventsionaalset võitlust samaväärse
vastase vastu. Vaatamata algusaastatel toimunud suurele liikuvusele vajus sõda Koreas
[vähese liikuvusega kurnamissõjaks](https://www.thecollector.com/the-korean-war-ended-stalemate/)
tugevalt kaevunud vastaste vahel.

Ukraina sõda näitab manööversõja läbiviimise raskust. Sissetungi algstaadiumis kaldus
Venemaa kõrvale oma [konservatiivsest doktriinist](https://www.armyupress.army.mil/portals/7/hot%20spots/documents/russia/2017-07-the-russian-way-of-war-grau-bartles.pdf)
ja tungis sügavale Sumõ, Hersoni ja Kiievi oblastitesse ning vältis Donetski oblastis
kaevunud kaitsjaid. Kuigi nende alamehitatud rünnakutega tungiti sügavale Ukrainasse
ja põhjustati teatud paanikat, osutusid nende tugiüksused varitsuste suhtes väga
haavatavaks. Need varitsused omakorda jätsid rünnakut juhtinud tankid ja soomustransportöörid
ilma bensiini ja muude varudeta eesliinist kaugele maha.

[Pildid hävitatud ja mahajäetud varustusest](https://www.newsweek.com/russia-ukraine-kyiv-army-tanks-abandoned-1683584)
õhutasid Lääne propagandat, mis tunnistas Vene sõjaväe ebakompetentseks ja võimetuks.
Venemaa „šoki ja hirmu” taktika osutus kas suureks veaks või see lihtsalt ebaõnnestus.
Venemaa on sellest ajast peale naasnud konservatiivsema, [tugevasti kindlustatud rindejoonel rakendatud kurnamisstrateegia juurde](https://www.nytimes.com/2023/06/17/world/europe/russia-ukraine-war-tactics.html).

Need muutused viitavad sellele, et Venemaa juhtkond on kohanenud raskustega. Need
kohandused tugevdavad ka Venemaa laiemat operatsioonide kontseptsiooni: kuigi Ukraina
on väga huvitatud territoriaalse kontrolli maksimeerimisest, seab Venemaa oma tegevuse
keskseks prioriteediks Ukraina isikkoosseisu, varustuse ja moraali hävitamise.

Pärast pikka ja kulukat Venemaa võitu Bahmutis ja ilmselt ebaõnnestunud Ukraina 
pealetungi Zaporožja oblastis tõstatub oluline küsimus: kuidas saab sõjalist jõudu
rünnakul tõhusalt kasutada? See küsimus on eriti oluline USA jaoks, sest kogu riigi
välispoliitika on pühendatud võimu näitamisele ning Ukraina kasutab USA varustust,
laskemoona, doktriini ja luureandmeid. Teisisõnu on Ukraina tulemused proovikiviks
tervele Ameerika sõjapidamise viisile konventsionaalse vastase vastu.

Kui Ukraina ei suuda oma tahet pealetungiga kehtestada – või suudab seda teha alles
pärast pikki laastavaid kurnamiskampaaniaid –, kehtib sama arvatavasti ka USA kohta,
olgu siis NATO otseses vastasseisus Venemaaga, aga ka tulevases sõjas Hiina, Iraani
või mõne muu sarnase vastasega.

Ukraina sõda on suurim tavasõja konflikt pärast Teist maailmasõda. Sellel on vähe
sarnasust madala intensiivsusega partisanisõdadega, mis iseloomustasid Ameerika,
NATO ja Venemaa konflikte eelneva 75 aasta jooksul. Õppida on palju.

Selle sõja kõige olulisem õppetund on see, et kaitsjal on oluline eelis, sest kaitsestrateegiad
kasutavad kaasaegset tehnoloogiat – eriti drooni-, miini- ja raketitehnoloogiat –
paremini kui ründestrateegiad. Nagu [Clausewitz märkis](https://www.clausewitz.com/readings/OnWar1873/BK6ch01.html),„
on sõja kaitsevorm iseenesest tugevam kui rünnak”.

See ei ole siiski püsiv seisund. Tõenäoliselt [annab mõni uus tehnoloogia](https://thezman.com/wordpress/?p=26991)
ründajatele eelise ja võimaldab manöövreid jätkata. See juhtus varasemates sõdades,
kus tank rajas teed läbi I maailmasõja kaevikute ja helikopter võimaldas vertikaalset
piiramist Koreas ja Vietnamis.

Kuid praegu ei ole leitud vastumürki suurele hulgale suurtükkidele, miinidele, kaevikutele,
maa-õhk- ja tankitõrjerakettidele, välja arvatud tuumarelvad. Ja kui kumbki pool
nende poole pöördub, kaotavad kõik.
 #wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 
iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1 iframe{max-height: 100% !important;}

(Külastatud 839 korda, 839 külastust täna)

### _Loe lisaks_

 [Loe otse allikast](https://eestinen.fi/2023/06/usa-analuus-ukraina-vastupealetungi-nurjumine-on-vaga-halb-signaal-mida-see-tahendab/)