# Õpetaja: tehisaruga loodud ülesanded on põnevad, ent võõrapärased

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/257758
- Published: 2026-10-05T13:45:00+03:00
- Author: RSS

Tehisaru ei tee õpilast laisaks, vaid nõuab nii temalt kui ka õpetajalt uutmoodi
lähenemist. Tallinna Ülikooli doktorandi uurimistöö näitab ühtlasi, et materjalidele
ligipääsu koondav digiplatvorm suudab õpilaste sooritust eksamitel märgatavalt parandada.

Tallinna Inglise Kolledži ja Prantsuse Lütseumi matemaatikaõpetaja Martin Filippov
analüüsis oma magistritöös õpilastele loodud digitaalset õppeplatvormi. Süsteem 
koondas varasemate aastate eksameid, lisaülesandeid ja õpetajate koostatud materjale.
Platvorm meenutas mõneti Google Drive’i, ent võimaldas lisaks tunde broneerida.

Filippovi uuringust selgus, et süsteemi kasutanud õpilaste eesti keele ja matemaatika
eksamitulemused paranesid ligikaudu 11–16 protsenti. “Tulemused paranesid seetõttu,
et õpilastel oli parem ligipääs materjalidele, lahenduskäikudele ja eksamisarnastele
ülesannetele. See andis neile kindlustunde ja pani rohkem harjutama,” meenutas õpetaja
Vikerraadio saates “Kajalood”.

Filippovi arendus loob põhja laiemale uuringule, mida ta teeb praegu kogu Euroopas.
Uue uuringu eesmärk on testida taolise hübriidse tagasisidesüsteemi tõhusust eri
riikides.

**Kodutöös saab spikerdada, tunnitöös vähem**

Digilahenduste kõrval pakub hariduselus kõneainet tehisaru jõuline esiletõus. Koolid
on pidanud uue tehnoloogia tulekuga kiiresti kohanema. ChatGPT ja teiste keelemudelite
kättesaadavus muudab traditsioonilise kodutööde hindamise küsitavaks, sest masin
loob lahenduse sekunditega. Õpetaja roll ei seisne sel juhul enam üksnes vastuste
kontrollimises.

“Motiveeritud õpilane, kes soovib olümpiaadidel osaleda ja tunnis kaasa töötada,
ei hakka nagunii ChatGPT-d kuritarvitama,” märkis Martin Filippov. Oma tundides 
ta kodutöid ei hinda. Hinne kujuneb ainult koolitunnis sooritatud paberkandjal kontrolltööde
põhjal. Nii kaob õpilastel otsene põhjus tehisaru toel spikerdada, sest lõpptulemus
sõltub ikkagi klassiruumis näidatud teadmistest.

Teisalt pakub keelemudelite oskuslik kasutamine õppetöös väärtuslikke võimalusi.
Näiteks loob tehisaru Filippovi sõnul matemaatikas põnevaid ja elulisi ülesandeid.
Siiski on oluline meeles pidada tehnoloogia piiranguid, sest sageli ei vasta roboti
pakutud lahenduskäigud Eesti õppekava nõuetele ja nende koostamine eeldab täpseid
viipasid. “Tehisaru tuleb kasutada mõistlikult: mitte liiga palju ega liiga vähe,”
soovitas Filippov.

Õpetaja sõnul teeb tehisaru tihti ka jaburusi. “Kui tahta häid ülesandeid, tuleb
ette anda konkreetsed näited ja lahenduskäigud,” nentis ta. Seetõttu on ta lisanud
oma tundidesse eraldi koolitused. Õpilased õpivad seal andma ChatGPT-le õigeid käske,
et saada just siinsetele nõuetele vastavaid lahenduskäike.

**Süüdi on laiem töökorraldus**

Eesti haridussüsteemi kitsaskohtadena käib ajalheveergudelt läbi noorte õpetajate
lahkumine koolidest ja pingelised suhted lapsevanematega. Martin Filippovi hinnangul
pole neil muredel sageli üht süüdlast. “Süüdi pole vanemad, õpetajad ega koolid 
eraldiseisvalt, vaid küsimus on kogu süsteemis,” kinnitas doktorant.

Ta viitas, et tihti raskendavad õpetajad oma elu ka ebamõistliku hulga kontrolltöödega.“
Igal õpetajal peaks nädalavahetusel olema aega puhata. Kui õpetaja töötab hommikust
õhtuni seitse päeva nädalas, on viga pigem töökorralduses,” märkis ta.

Lahendusena näeb ta digitaalsete tööriistade julget rakendamist. Arvutisüsteemid
võimaldavad teadmisi kontrollida kiiresti ja jälgivad seejuures spikerdamist. Selgelt
esitatud hindamiskriteeriumid jätavad vähem ruumi vaidlusteks. “Kui vormistus on
selge [ja on] küsimus, tehe, vastus, on kontrollimine lihtne ja õpetaja säästab 
tohutult aega,” lisas õpetaja.

Millised digilahendused end pikas plaanis õigustavad, peab selguma tulevastes uuringutes.
Filippovi doktoritöö fookuses ongi küsimus, kuidas suudavad tehisaru ja erinevad
õpetamismetoodikad parandada õppimishuvi ja eksamitulemusi. Kuna loodud hübriidset
tagasisidesüsteemi katsetatakse ka juba väljaspool Eestit, võib peagi selguda, kas
sarnased lahendused aitavad toetada matemaatikaõpet kogu Euroopas.

 Allikas:
 “Kajalood”. Küsis: Kaja Kärner.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610156908/opetaja-tehisaruga-loodud-ulesanded-on-ponevad-ent-vooraparased)

![]()