# Elamuehituses tuleb üha enam arvestada kuumade suvedega - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/25215 - Published: 2023-06-22T09:26:00+03:00 - Author: toomas ![]() Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor, professor Jarek Kurnitski märkis, et kuumalainete sagedus on tõepoolest oluliselt kasvanud.“ Iga kolmas aasta on viimasel ajal kuumalainetega olnud. Kliima soojenemine on kahtlemata fakt, millega peab ehituses arvestama,” ütles Kurnitski ERR-ile. Praegustele elamutele kehtivate suvise temperatuuri miinimumnõuete puhul mängivad võtmerolli kraadtunnid. Täpsemalt muutuvad need oluliseks 27 kraadi juures, mille ületamisel hakkab inimeste suremus märgatavalt kasvama. 27-kraadise piirtemperatuuri ületavad kraadtunnid arvutatakse temperatuurierinevuse ja aja korrutisena. Näiteks kui temperatuur on 28 kraadi ühe tunni jooksul, siis tuleb sellest üks kraadtund, ning kui temperatuur on 30 kraadi järgmise tunni jooksul, siis lisandub kolm kraadtundi. Kraadtunnid arvutatakse kõikidele tundidele kolme suvekuu jooksul, liidetakse seejärel kokku ja tulemus ei tohi ületada eeskirjade kohaselt 150 kraadtundi. “Miinimumnõue kaitseb ainult tervisehäirete eest, ehk siis nõuetele vastavad korterid on küll kuumad, aga siiski tervisele ohutud,” tõdes Kurnitski. Kurnitski sõnul hakkavad miinimumnõuded aga ajale jalgu jääma ja ei taga mugavat elu. “Selle nõude konks peitub selles, et energiaarvutuse baasaasta esindab iseloomulikku, keskmist suve, kus ei ole kuumalainet. See on jäänud ajast natuke maha, ning ministeerium on seda ka uuendamas,” märkis professor. Tänu miinimumnõuetele on asjad tema sõnul siiski uute hoonete ehitamisel üldjoontes korras. “Oluline on, et projekteerimise käigus tehakse temperatuurisimulatsioonid ja veendutakse, et rakendatud meetmed, nii passiivsed kui ka aktiivsed, on piisavad. Kuna energiatõhususe baasaasta on uuenemas, ja läheb selgelt soojemaks, siis hakkab jahutus edaspidi tulema ka korterelamutesse.” **Aktiivsed ja passiivsed lahendused** Kurnitski sõnul on kinnisvaraarendajatel kodude jahutamiseks kaks võimalust. Esimene neist on lähtuda kehtivatest suvise temperatuuri nõuetest ning püüda korterelamud ehitada ilma jahutussüsteemita. “See on praegu võimalik, kui kasutatakse passiivseid meetmeid – näiteks varjestus rõdudega, mõistliku suurusega aknad, aknaklaaside valik ja muude väliste varjestuste kasutamine,” tõi ta näiteks. Teine võimalus on varustada korterid aktiivse jahutusega. “Paljud arendajad seda ka kasutavad ning sellisel juhul temperatuur üle 25 kraadi ei kerki. Lisaks kasutatakse palju jahutuse valmidust, mille puhul kliendil on hiljem võimalik jahutusseadme paigaldus osta,” lausus Kurnitski. Sealjuures tasuks tema sõnul energiasäästuks rakendada korraga nii aktiivseid kui ka passiivseid lahendusi. “Kui passiivsed meetmed on rakendatud, siis jahutusvajadus – nii jahutusvõimsus kui jahutusenergia kulu on väike. Tegemist on rohkem investeerimiskuluga,” toonitas Kurnitski. Seetõttu ongi professori sõnul oluline passiivsete meetmete rakendamine esimesena. Nende abil viiakse jahutusvajadus minimaalseks. “Siis saab kasutada mitmeid jahutuslahendusi, näiteks põrandjahutus, sissepuhkeõhu jahutus või erinevate jahutuse ruumiseadmete kasutamine, mugava temperatuuri tagamiseks. Kuna jahutusvajadus langeb suures osa kokku päikesepaistega, siis uutes majades toodavad päikeseelektrisüsteemid kas kõik või suurema osa jahutusenergiast,” selgitas ehitusteadlane. Lisaks saab tema sõnul kasutada niinimetatud vabajahutuslahendusi, kus jahutusenergiat võetakse nii-öelda tasuta maa seest või öisel ajal välisõhust. “Jahutusenergia arvestatakse hoone energiatõhususarvu ehk energiakasutuse sisse, millele kehtib A-klassi ehk liginullenergianõue. See tagab energiatõhusad jahutuslahendused,” ütles Kurnitski. **Vanade korterite renoveerimiseks napib raha** Kui uusarendustes saab jahutusseadmete paigutusega juba algusest peale arvestada, siis hoopis teine lugu on nõukogudeaegsete paneelmajadega. Eriti palju on selliseid hooneid näiteks Mustamäel, Lasnamäel ja Õismäel. Sellistes majades elavad sageli üksikud vanurid, kellel napib raha ja kes on samas kuumusele eriti haavatav vanuserühm. Kurnitski sõnul on võimalik muuta ka selliseid hooneid kuumakindlamaks, kuid murekohaks ongi selle hind. “Kui kortermajad renoveerida Kredexi toetusega, siis jahutuse lisamine on abikõlbulik. Parim lahendus ongi jahutussüsteem välja ehitada tervikrenoveerimise käigus. Kõige lihtsam on lisada jahutuselement kesksetesse ventilatsiooniagregaatidesse, mille abil saadakse sissepuhkeõhu jahutus. Jahutusvõimsus pole küll suur, aga töötab ööpäevaringselt ja ei lase majadel liigselt üle kuumeneda. See on kõige lihtsam ja taskukohasem variant,” märkis ehitusteadlane. Samuti on Kurnitski sõnul võimalik paigaldada rõdudele õhksoojuspumbad. Kõikidel korteritel pole aga rõdusid ja pumpade välisosade fassaadile paigaldamine on üldjuhul keelatud. Peamine probleem vanade kortermajade kuumakindlaks muutmisel seisneb professori sõnul siiski Kredexi energiatõhususe toetuse väheses kättesaadavuses. “Suur arv korteriühistuid tahaks renoveerida, aga ilma toetuseta ei suuda nad projekte ellu viia,” möönis Kurnitski. ![]() [Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1609014275/elamuehituses-tuleb-uha-enam-arvestada-kuumade-suvedega)