# Kehv linnaruum võib kergitada tajutavat temperatuuri paarkümmend kraadi

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/25112
- Published: 2023-06-22T13:38:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Eestis on pööratud nähtusele seni tähelepanu võrdlemisi vähe. Sellegipoolest leidsid
näiteks Tartu Ülikooli teadlased 2020. aasta alguses [ilmunud uuringus](https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2020/Soojussaarte-ulatuse-levik-ja-trend-Tallinnas-aastatel-2014--2018),
et Eesti linnade suvine mikrokliima võib kasvatada inimeste suremusest. Võrreldes
läheduses asuvate maapiirkondadega on linnas temperatuur keskmiselt viis kraadi 
kõrgem.

Kohati võivad tehnopinnad ja suletud keskkonnad temperatuuri veelgi kergitada, tekitades
soojussaari. Selle tulemusel ei tõuse üksnes õhutemperatuur, vaid suureneb võimalus
ka õhusaastega kokku puutumiseks. Muu hulgas tekib rohkem osooni. Kokkuvõetuna tõusis
2010. aasta kuumalaine ajal suremus näiteks Tartus 31 protsenti võrra. 

Linnaplaneerimise ja inimtervise seoste mõistmiseks on uurijad kogunud andmeid alates
20. sajandist. Selle tulemusel on võimalik võrrelda erinevusi linna eri piirkondades
ja tuvastada võimalikke soojussaarte asukohti. Klimatoloogi Andres Tarandi uuringu
põhjal jäid 20. sajandi teisel poolel Tallinnas leitavad temperatuuride erinevused
valdavalt 0,5-0,7 kraadi vahele.

Samas leidsid Tartu Ülikooli teadlased oma 2020. aasta analüüsis, et nüüdseks on
temperatuurierinevused linnasiseselt suurenenud 10-15 kraadi vahemikku. Keskmine
temperatuur küündib suveperioodil Tallinnas 25 kraadini. Sagedad soojussaarte tekked
suurendavad nende sõnul omakorda vajadust, et hinnata kliimasoojenemise ja linna
tehnopinna suurenemise mõju inimtervisele.

Selle aasta juunis ilmus Tallinna Tehnikaülikooli ja Karlsruhe Tehnoloogiainstituudiga
koostöös [tehtud uuring](https://www.mdpi.com/1996-1073/16/12/4546), mis keskendus
Tallinna tänavate orientatsiooni ja erinäoliste kõrghoonete mõju ning inimese heaolu
vahelistele seostele. Autorid järeldasid, et kõrge õhutemperatuur, peegeldunud päikesevalgus
ja vähene rohelus loovad linnades soojussaari, kus on inimesel ebamugav olla. Õhutemperatuur
võib olla ümbritsevast aga kuni 20 kraadi kõrgem.

Eesti linnade soojussaari uurinud Tartu Ülikooli professor Valentina Sagrise arvates
on soojussaarte mõju vähendamisel kaaluda ehitamisel kasutatud materjale ja linnaplaneerimist.
Hästi planeeritud linnaruum on võimeline looma koridore õhu liikumiseks. “Oluline
on, et katusematerjalid ei oleks tumedad ja majamaterjale valides tuleks arvestada
nende omadustega soojussaartele,” sõnas Sagris.

Linnapildis oli Sagrisel täheldada, et igasugused rohealad, purskkaevud ja veesilmakesed
parendavad soojussaarte mõjusid inimesele, kuna liikuv õhk jahutab. “Igasuguste 
veesilmakeste loomine on teretulnud,” märkis professor. Samuti on Sagrise arvates
oluline varjuliste kohtade loomine, mis aitavad eriti soojussaartele mõeldes linnaruumi
inimesele mugavamaks muuta.

Teadlaste sõnul võiks aidata soojenemise mõju tasakaalustada rohealade suurendamine
ja ehitiste läbimõeldum planeerimine. Samuti soovitavad teadlased juua vett, teadlikumalt
on marsruute planeerida ja viibida jahedamates kohtades.

Eesti soojussaarte asukohtadega saab tutvuda [Maa-ameti kaardirakenduse](https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared)
kaudu.

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1609015556/kehv-linnaruum-voib-kergitada-tajutavat-temperatuuri-paarkummend-kraadi)