# Eesti linnade rohealadel varitsevad sajad puugid

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/25108
- Published: 2023-06-22T14:10:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Teadlased külastasid mai lõpus ja juuni alguses kokku 47 linnas asuvat 51 haljasala.
Selle käigus kammisid nad läbi 55 750 m^(2) jagu maad ja leidsid 2825 puuki.

Keskmiselt varitses saja ruutmeetri kohta ohvreid 5,65 puuki. Samas sõltus puukide
arvukus paljugi kohast, kust neid otsiti. Näiteks Haapsalu linnuses ega Kilingi-
Nõmme kesklinna pargis ei jäänud uurijatele silma ühtegi vereimejat. Valga Priimetsa
terviserajalt leidsid nad aga saja ruutmeetri kohta 26,63 puuki.

Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Julia Geller märkis ERR-ile, et tabatud puukide
arvu võisid mõjutada ka ilmaolud. Kõige madalam õhutemperatuur puugikorje ajal oli
10 kraadi ja kõige kõrgem 25,8 kraadi. Valgas toimus puugikorje ajal, kui vereimejad
olid juba rohkem liikvel.

Eestis levinud kahest puugiliigist oli linnades esindatud peamiselt võsapuuk. Laanepuuke
leidsid teadlased oodatust vähem.

Peamiselt korjati puuke linnade parkidest, terviseradadelt, lauluväljakutelt ja 
discgolfi radadelt. Linnade keskpargid tavaliselt puugikorjeks ei sobinud. Tihedalt
ja madalalt niidetud muruplatsidel, kus põõsastikke peaaegu pole, leidub puukidel
vähem sobilikke elupaiku.

Samas viitas Geller, et liigirikkamas murus on reeglina puuke rohkem. Ühtlasi ohustavad
puugid inimesi eeskätt kohtades, kus näeb puukide eri arengujärkude vaheperemehi.
Teisisõnu peaksid seal end koduselt tundma ka närilised. siilid ja näiteks koerad-
kassid.

Linnapuukide suhtes uuriti ka vabaõhu spordiala discgolfi radasid, mis on viimastel
aastatel rohkem populaarsust kogunud. Linnapuukide uuringu korje tulemus kinnitas,
et seal varitsevate puukide suhtes tuleb valvas olla. Gelleri sõnul tabas üks uuringus
osalenud teadlastest seal ühel juhul ühe puugikorjamise lipu viipega paarkümmend
puuki.

Kokkuvõtlikult on Eesti linnade pargid siiski enamasti hästi hooldatud ja puugioht
suhteliselt madal. Samas parkide kõrval asuvad haljasalad on puugirikkad ja eriti
rohkelt leiab puuke üle haljasalade sissetallatud radadelt.

Linnapuukide uuringu järgmises etapis hakatakse uurima puukidel esinevaid haigustekitajaid.
Tulemused selguvad eeldatavasti 2023. aasta sügisel. Gelleri sõnul võib aga oodata
sel aastal puukentsefaliidijuhtude arvu kasvu. Ühelt poolt on suurenenud inimeste
teadlikkus, teisalt kannavad haigustekitajat ilmselt sagedamini ka puugid.

Rohkem infot puukide levimuse kohta leiab[ puugiuuringu kodulehelt](https://puugiinfo.ee/puugiuuringute-tulemused/).

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1609015586/eesti-linnade-rohealadel-varitsevad-sajad-puugid)