# Demokraatia valvekoer: Euroopa meediat kurnavad rahapuudus ja kohtuasjad - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/25081 - Published: 2023-06-22T12:37:00+03:00 - Author: toomas ![]() Freedom House’i uuring vaatles, millist survet avaldatakse ajakirjanikele kuues Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis – Eestis, Prantsusmaal, Saksamaal, Ungaris, Itaalias ja Poolas – ning kuidas ajakirjanikud survele reageerivad, et kaitsta mitte ainult oma ametit, vaid ka demokraatiat laiemalt. Raportis kirjeldatakse, kuidas majandussurve takistab investeeringuid mitmekesisesse sisusse ja kvaliteetsesse ajakirjandusse; et meediatarbijad liiguvad sotsiaalmeedia platvormidele ning meediaväljaanded kaotavad ühiskonna kasvava polariseerumise tõttu usaldusväärsust. “Eesti meediasektor on pärast riigi formaalset iseseisvumist Nõukogude Liidust 1991. aastal kardinaalselt muutunud. Veidi üle 1,3 miljoni elanikuga Eesti väiksus piirab võimet toota mitmekesiseid uudiseid, sest kulusurve ja rahvusvaheline konkurents on suured,” kirjutatakse raportis Eesti kohta. “See on toonud kaasa meediatootmise koondumise kolme peamise meediamaja – Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ja erasektori kahe omaniku – Ekspress Grupi ja Postimees Grupi – kätte. Veelgi enam, meediaturgu iseloomustavad pikaajalised “infomullid” riigi eesti- ja venekeelsete inimeste vahel. Võimud on viimastel aastatel püüdnud seda lõhet vähendada, investeerides rohkem kohalikku venekeelsesse meediasse. Samuti asusid nad blokeerima Venemaa Kremliga seotud telekanaleid, et piirata propagandat, mis on seotud Venemaa täiemahulise invasiooniga Ukrainasse,” märgitakse raportis veel. Eesti kuulub Freedom House’i hinnangul kõrge meediavabadusega riikide hulka. Freedom House’i indeksis on kõrgel kohal ka Belgia, Küpros, Tšehhi, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Luksemburg, Holland, Portugal ja Rootsi. Läti ja Leedu asuvad indeksis Eestist allpool. **Vaesus ja kohtuasjad suurendavad meedia ebakindlust** Kogu Euroopa meediat iseloomustab töökohtade ebakindlus ja meediamajad ei suuda enam kvaliteetse sisu tagamiseks palgata vajalikul hulgal inimesi, märgitakse Freedom House’i uuringus. “Kasvab vabakutseliste ajakirjanike arv, kes töötavad stabiilse sissetulekuta ja see suurendab meedia ebakindlust. Eriti sellistes riikides nagu Poola või Itaalia, kus uurivad ajakirjanikud seisavad sageli silmitsi kulukate kohtuasjadega,” sõnasid raporti autorid. “Me peame võitlema 24/7, kuigi meie ettevõttes on vaid kaks juristi, kes kohtuasjade kallal töötavad. See võtab aega, energiat, kulutab ressursse ja ka meie ajakirjanike ressursse, kes peavad reageerima vaigistavatele kohtuasjadele (nn SLAPP-id), kuigi nad peaksid tegelikult oma tööd jätkama,” selgitas Poola päevalehe Gazeta Wyborcza kauaaegne toimetaja Piotr Stasiński uuringu autoritele. Raport leidis ka, et Ungari ja Poola uudisteväljaanded on terava surve all, kuna nende valitsused suunavad ressursid ümber, et premeerida soodsat meediakajastust ning muudatused meediaväljaannete omandisuhetes tugevdavad valitsuse narratiive.“ See toob kaasa demokraatliku kontrolli ja tasakaalu kadumise, kusjuures kõik see toimub ELi järelevalve all,” nenditakse raportis. Raporti autorid toovad välja, et usalduse tase meedia vastu on riigiti ja ka erinevate väljaannete vahel erinev. “2022. aasta Flash Eurobarometer uuringu järgi on avalik- õiguslikud ringhäälingud kõige usaldusväärsemad uudisteallikad Eestis (67 protsenti), Saksamaal (62 protsenti), Prantsusmaal (49 protsenti) ja Itaalias (45 protsenti), millele järgneb kirjutav ajakirjandus (sealhulgas _online_) ja eraringhäälinguorganisatsioonid. Pilt on killustunum Poolas, kus avalik-õiguslik ringhääling toimib suuresti valitseva partei häälekandjana,” selgitavad raporti autorid. Freedom House’i analüütikud annavad riikidele ka soovitusi, mida meedia olukorra parandamisel järgida. Näiteks soovitavad nad käsitleda valitsuse rünnakuid vaba ja sõltumatu meedia vastu kui õigusriigi küsimust EL-is: Euroopa Komisjon peaks kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid, sealhulgas järelevalve- ja jõustamismehhanisme, et kaitsta meediavabadust ja pluralismi. Samuti tuleb kaitsta meedia valvekoera rolli: avalikud institutsioonid peaksid võimaldama ajakirjanikele juurdepääsu teabele ning tagama päringute tõhusa ja õiglase haldamise. Valitsused peaksid aga tugevdama kaitsemeetmeid strateegiliste ja vaigistavate kohtuasjade vastu, mis lämmatavad uurivat ajakirjandust. Meediaorganisatsioonid peaksid omakorda näitama oma usaldusväärsust eetiliste standardite ja läbipaistvuse kaudu. Sõltumatud reguleerivad asutused ja meediaväljaanded peaksid andma selget ja avalikult kättesaadavat teavet meedia omandiõiguse kohta, leitakse Freedom House’i raportis. Aruande koostamiseks viis Freedom House 2022. aasta detsembrist 2023. aasta veebruarini läbi ligi 40 (veebi)intervjuud Euroopa meediaekspertide ja -professionaalidega. [Loe otse allikast](https://www.err.ee/1609015436/demokraatia-valvekoer-euroopa-meediat-kurnavad-rahapuudus-ja-kohtuasjad)