# Õpetajate palgatõusu suurus sõltub majandusprognoosist

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/24908
- Published: 2023-06-21T16:31:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase (E200) sõnul ei ole õpetajate alampalka
võimalik tõsta selles määras, mida õpetajate ametiühing soovib ehk üle 11 protsenti.
See tähendaks riigieelarvest 77 miljoni euro suurust lisakulu.

Palga alammäära oleks Kallase sõnul võimalik tõsta praeguselt 1749 eurolt 1800 euroni,
õpetajate soovi järgi peaks see tõusma 1942 euroni. Õpetajate alampalka tuleks Kallase
hinnangul siiski tõsta igal aastal.

Augustis lähevad valitsuse liikmed riigieelarve läbirääkimistele kärbete plaanidega,
Kallase sõnul on haridusvaldkonnas prioriteediks tegevuste üle vaatamine ning raha
suunamine õpetajate palkadesse ja vähem teistesse tegevustesse.

“Üldiselt on pilt ees sellest, kuidas peaksime ressursse ümber tõstma. Ma ei taha
neid nimetada kärbeteks vaid ressursside ümber tõstmiseks. Meie mure on hariduses
on see, et Eesti panustab võrreldes teiste riikidega päris palju, 6,6 protsenti 
SKP-st, küsimus on, miks see raha ei jõua õpetajate, töötajateni. Kuhu see raha 
tegelikult läheb? See on olnud ülesanne, oleme vaadanud, kuhu see raha läheb ja 
et sellest jõuaks suurem osa õpetajateni,” ütles Kallas[ saates “Otse uudistemajast”. ](https://www.err.ee/1609014368/kristina-kallas-erakonnas-toimuv-peab-olema-avalikkusele-nahtav)

Reaalsete plaanide välja toomiseks on Kallase sõnul liiga vara, kuid sisuliselt 
on küsimus nende tegevuste ära jätmises, mis ei ole kriitilised. “Need on tegevused,
mida oleks hea kui oleks, aga kui need ära jätta, siis hariduses midagi katastroofilist
ei juhtu,” ütles ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et õpetajate palgatõus
oli koalitsiooniläbirääkimistel erakonna jaoks üks prioriteetidest.

Koalitsioonilepe näeb ette nelja aastaga õpetajate palga tõstmist 120 protsendini
keskmisest palgast ning diferentseerimisfondi osa suurendamist.

“Kokkulepe jäi, et eelarveläbirääkimistel tuleb selleni kuidagi jõuda. Mis sellest
saab, selgub sügisel. See on ainuke palgatõus, mis on koalitsioonilepingus kirjas,
sest see on oluline,” sõnas Läänemets.

Praegu moodustab diferentseerimisfond õpetajate palgafondist 17 protsenti, koalitsioon
on kokku leppinud selle tõstmises 20 protsendini.

Millised võimalused õpetajate palgatõusuks praegu on, ei ole Läänemetsa sõnul aga
koalitsioonis veel arutatud. “Konkreetse summana leppisime kokku diferentseerimisfondi
suurendamise. Mis puudutab palka, on eelarveläbirääkimiste teema,” ütles ta.

Läänemetsa sõnul sõltuvad eelarve võimalused suvisest majandusprognoosist ning otsused
langetatakse prognoosi avaldamise järel.

**Kersna: diferentseerimisfondi osakaal peaks kerkima 25 protsendini**

Endise haridusministri, riigikogu liikme Liina Kersna (RE) sõnul tuleb praegust 
olukorda vaadata kontekstis. “Sel aastal tõusis õpetajate miinimumpalk 24 protsenti.
Kui kogu riigi peale suunati palgakasvuks 245 miljonit eurot, siis 106,6 miljonit
eurot sellest läks õpetajate palga alammäära kasvuks,” rääkis ta.

Diferentseerimisfondi suurendamine läheb maksma 15 miljonit eurot ning see on Kersna
sõnul oluline koolides õpetajate karjäärimudeli rakendamiseks. “Selleks on vaja 
anda koolijuhtidele suuremat paindlikkust õpetajate palga kujundamisel. Kindlasti
peaks see 20 protsenti edaspidi veel suurenema, meie oleme öelnud, et see peaks 
olema 25 protsenti ja loodame, et nelja aastaga ka 25 protsendile see tõuseb,” ütles
Kersna.

Kersna sõnul peab alampalga tõstmise nimel siiski tööd tegema, kuna õpetajate puudus
on suur ning väärilise palgata ei lähe õpetajaks õppinud inimesed ametisse tööle.“
Loodan, et valitsus võtab ka seda riigieelarve kujundamisel arvesse.”

Eelarve koostamine on poliitiliste küsimuste küsimus ning küsimus ei ole selles,
et riigil raha ei oleks, ütles Kersna. Nagu Kallas, märkis ka Kersna, et Eesti kulutused
haridusvaldkonnale on suured, kuid sellest suur osa ei jõua palkadesse. “Me panustame
inimestesse vähem kui teised hariduse usku riigid. Me peaksime tegema selliseid 
reforme, et hariduses olev raha läheks rohkem inimestesse ja vähem betooni,” sõnas
ta.

Peamiselt tähendaks see koolivõrgu reformimist, eelkõige tuleks koolivõrgu toimimine
üle vaadata gümnaasiumiastmes ning põhikooli viimases astmes.

Kersna märkis, et koolivõrgu hajutatuse tõttu ei ole paljudel omavalitsustel võimalik
õpetajatele pakkuda täiskohaga tööd. Valdade õpetajatest töötavad täiskoormusega
vaid 53 protsenti. “Selleks, et õpetajad saaksid korralikku palka, on neil vaja 
täiskoormust.”

Kõikide piirkondade jaoks koolivõrgu reformimiseks siiski ühtset lahendust ei ole,
nentis Kersna. Õpetajate miinimumpalga kiire kasv tekitas ka olukorra, kus mitmel
pool saavad koolijuhid vähem palka kui õpetajad ja tugispetsialistid.

[Loe otse allikast](https://www.err.ee/1609014617/opetajate-palgatousu-suurus-soltub-majandusprognoosist)