# Inimeste ohjeldamatu põhjaveejanu muutis maamuna kallet

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/24876
- Published: 2023-06-21T13:37:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Inimkond vinnab põhjavett sedavõrd ahnelt, et Maa põhjaveevarud ei jaotu enam maapõues
nii ühtlaselt kui varem. Aastatel 1993–2010 kadus maapõuest umbkaudu kaks triljonit
tonni põhjavett. See omakorda jättis jälje põhjapooluse loomulikule triivimisele.
Teadlased arvutasid välja, et täpsemalt nihkub põhjapoolus igal aastal 4,36 sentimeetri
jagu, vahendab [Nature News](https://www.nature.com/articles/d41586-023-01993-z).

**Võnkuv Maa**

Üldjuhul pöörlevad kõik taevakehad ümber mingi püsiva telje. Teljed võivad aga pisut
nihkuda, kui planeedi sees ja pinnal massijaotus piisavalt palju muutub. Nõnda muudab
Seouli Riikliku ülikooli geofüüsiku Ki-Weon Seo sõnul ka iga maamuna pinnal liikuv
mass Maa pöörlemistelge.

Astronoomid täheldavad Maa teljemuutusi kvasarite abil. Kaugete galaktikate eredad
tuumad kujutavad endast pea muutumatuid orientiire pidepunktidest. Maa peamine teljemuutus
on hooajaline: selle vallandab atmosfäärimasside liikumine, kui ilm ja aastaaeg 
muutuvad. Selle efekti mõjul võbelevad Maa geograafilised poolused igal aastal kuni
mitme meetri jagu. 

Kui veemasside juures miski muutub, võib see Maa telje kaldenurgas põhjustada muutusi,
mis on küll pisemad, ent ikkagi mõõdetavad. Viimase ajani arvasid teadlased, et 
veemasside liikumisest tingitud mõjud tulevad peamiselt liustike ja jäämütside sulamisest.

Nüüd püüdsid Seo ja kolleegid mudeldada Maal leiduva vee paiknemist. Nad soovisid
seeläbi mõista, kui palju on Maa telg juba nihkunud. Tulemusi nähes ei suutnud nad
saadud andmeid aga lõpuni ära seletada. Seo sõnul ei aidanud seegi, kui mudelisse
lisati pinnaveevarude muutuste mõju. Sestap oletaski Seo, et ilmselt mõjutab üldpilti
ka põhjavesi.

Põhjaveevarude ammendumist on täheldatud ka varasemates gravitatsiooniuuringutes.
Selle taga on paljuski niisutussüsteemid eeskätt Loode-Indias ja Põhja-Ameerika 
lääneosas. Uuringud osutavad, et põhjavee ammutamine liigutas maapõuest ookeanidesse
piisaval hulgal vett, et maailmamere veetase tõusis aastatel 1993–2010 6,24 millimeetrit.

Kui uue uuringu autorid needki muutused oma mudelisse sisse arvasid, näitasid arvutused,
et ka muutuste mõju Maa pöörlemisteljele peab olema märkimisväärne. Mudel ennustas,
et ainuüksi põhjavee asukohavahetus nihutab omakorda põhjapoolust igal aastal 4,36
sentimeetri jagu Novaja Zemlja saarestikule lähemale.

Uurimus avaldati ajakirjas [Geophysical Research Letters](https://agupubs.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1029/2023GL103509).

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1609014365/inimeste-ohjeldamatu-pohjaveejanu-muutis-maamuna-kallet)