# Füsioterapeut: liigeste ragistamine pakub vaid ajutist naudingut

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/24659
- Published: 2023-06-20T11:08:00+03:00
- Author: toomas

![]()

“Neid raginaid on erinevaid. Üldjuhul seda, mida me ise tekitada suudame, põhjustab
liigesrõhu vabanemine. See on see, mida kasutavad kiropraktikud, füsioterapeudid
mõnikord manipuleerimise kontekstis, või inimesed ise, kui nad näiteks sõrmi tõmbavad,”
selgitas Vahtrik. Liigese vahelt vabanev õhumull tekitabki teada-tuntud klõpsuva
heli. Sarnast heli võivad tekitada ka kõõlused iseeneslikult, kui need kitarrikeelena
edasi-tagasi hüppavad.

Vahtriku kogemuse põhjal sõltub ragina kuuldavale toomine eeskätt inimese liikuvusest.
Jäigema kehaga inimesed peavad nägema selleks hüpermobiilsetest inimestest vaeva
palju rohkem.

Vahtrik märkis, et ragistamisega kaasnev pingete vähenemine võib vähemalt ajutiselt
vähendada teatud valusid, näiteks seljavalu. “Teiseks vallanduvad ajus õnnehormoonid,
mis aitavad natukene paranemisele kaasa, kui sul on mingi probleem. Selles mõttes
ragistamine aitab, aga see pole ainumeetod. See ei tee inimest terveks,” rõhutas
füsioterapeut.

End teistel, sh füsioterapeutidel ragistada lastes tuleb meeles pidada, et tegu 
on alles esimese sammuga. Kuigi ajutiselt võib inimesel pärast seda olla tõesti 
kergem liikuda, peavad järgnema sellele erinevad harjutused. “Sellele võiks järgneda
isetegevus, millega oma keha paremaks teha. See (ragistamine) tehakse ära, sul on
parem olla, saad treenima hakata, paremini liikuda ja lõpuks ongi hästi,” sõnas 
Vahtrik.

Teisalt pole uuemate teadusuuringute põhjal ragistamine kui selline ka kuidagi ohtlik.
Ehkki kunagi kahtlustati muu hulgas, et see on seotud artriidi tekkega, ei leidnud
seos hiljem kinnitust. “Ainukesena võib käte jõud madalamaks minna. Ent sellele 
viidanud uuringus kippusid ragistavad inimesed ka rohkem alkoholi jooma ja suitsetama
ehk see ei pruugi olla ragistamisega seotud,” lisas füsioterapeut.

Ettevaatlikum tuleks olla juhul, kui lasta end ragistada teistel inimestel. Spetsialistid
veenduvad esmalt, et see on ohutu, näiteks pole inimestel veresoonteprobleeme, luumurde
või luude hõrenemist. “Seda ei pea jõuga tegema, vaid tuleb leida lihtsalt õige 
nurk. Kui hakata jõuga väänama, võib haiget teha, aga tegelikult ei tohiks olla 
seda üldse vaja olla,” laiendas Vahtrik oma mõtet.

Teisisõnu, ragistamine ei pane midagi paika ega ka paigast ära. “Selle jaoks, et
sul midagi paigast ära oleks või paika panna, peab piltlikult öeldes sulle bussiga
otsa sõitma. See jõud on niivõrd suur. (Ragistamisega kaasnev leevendustunne on)
pigem tingitud närvisüsteemist. Sul on mugavam olla ja kergem liikuda,” rõhutas 
Vahtrik.

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1609012364/fusioterapeut-liigeste-ragistamine-pakub-vaid-ajutist-naudingut)