# Rasvuv elanikkond sunnib nägema ülekaalus enamat kui elustiilihaigust - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/24655 - Published: 2023-06-20T11:47:00+03:00 - Author: toomas ![]() **Ülekaalu määratlemine** Tartu Ülikooli endokriinfüsioloogia professori Vallo Volke sõnul mõistab arstiteadus ülekaalu all organismi kilosid, mis on seotud ülemäärase rasvkoega. “Kuigi meil on täna olemas üsna täpsed meetodid mõõtmaks rasvkoe hulka inimese kehas, on põhivooluks ja tavanormide aluseks jäänud senini inimese kaalumine,” ütles Volke ERR-ile. Kuna inimeste kehad on erinevad, tuleb Volke sõnul siiski arvesse võtta muidki näitajaid, näiteks inimese pikkust. Reeglina kasutatakse selleks Belgia matemaatiku Adolphe Quetelet’i pea 200 aasta vanust valemit, mis on tuntud kehamassiindeksina (KMI).“ KMI ei ole küll üksikisiku puhul alati täpne, kuid on oma lihtsuse tõttu igapäevases elus ja ka rahvaterviseuuringutes asendamatu,” märkis arst. KMI näitab inimese kaalu ja pikkuse suhet. Selle leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. Normaalkaaluks loetakse 19 kuni 24,9 ühikut, 25 kuni 29,9 on ülekaal ja üle 30 ühikust algab rasvumine. “Praegu kasutuses olevad niinimetatud KMI normid ja kategooriad põhinevad pea sada aastat tagasi USA kindlustus-firmade kasutatud riskitabelitel.” Volke sõnul ei suuda KMI eristada aga kehaehituse haprust või tugevust ja kõhu pehmet polstrit jõusaalis ümardunud lihastest. “Eestist pärit maadleja Georg Lurichi tippvormi KMI oli 29. Pelgalt tabelit vaadates oli mees ülekaalus, mis lähenes rasvumisele,” tõi professor näiteks. “Märkimist väärib veel see, et praegu kasutuses olevad niinimetatud KMI normid ja kategooriad põhinevad pea sada aastat tagasi USA kindlustusfirmade kasutatud riskitabelitel, mille põhjal arvutati kindlustusmakse suurust,” lisas ta. **Ülekaal: isiklik valik või haigus?** Endokrinoloog nentis, et küsimus, kas liigne kaal on seisund, isiklik valik, haigus või veel midagi erilist, näib esmapilgul tühjapoolse akadeemilise targutamisena.“ Ometi on saadaval vastusel, või vastustel – neid võib olla ka mitu – mõju inimeste psühholoogilisele heaolule, ühiskonna suhtumisele, arstiabi kättesaadavusele ja ka vajaliku abi rahastamisele riikliku tervisekindlustuse poolt,” tõdes Volke. “Lihtne on vastata küsimusele, kas ülekaal saab olla haigus. Ka talupojatarkusest piisab mõistmaks, et äärmuslikult suur kehakaal on haigus, mis halvendab inimese elukvaliteeti ning lühendab elu,” möönis arstiteadlane. Keerulisem on tema sõnul aga vastata küsimusele, millal saab liigsest kehakaalust haigus. Anda saab erinevaid vastuseid Üksmeelt selles osas, millal on tegemist ühemõtteliselt haigusega, pole Volke sõnul siiski siiani saavutatud. “Samas on meil ülekaalu diagnoos juba ammusest ajast kasutuses haiguste klassifikatsioonis,” märkis arst. “Mitmed arstide organisatsioonid on teinud ametlikke otsuseid ja pöördumisi, nimetades ülekaalu haiguseks, mis vajab vastavat ravi,.” “Mitmed arstide organisatsioonid on teinud ametlikke otsuseid ja pöördumisi, nimetades ülekaalu haiguseks, mis vajab vastavat ravi,” tõi Volke välja. Näiteks võttis 2013. aastal vastava deklaratsiooni vastu Ameerika Arstide Liit. Taoliste otsuste näol on tema sõnul siiski tegemist eeskätt üleskutsetega ühiskonnale liigse kehakaalu probleemile tähelepanu osutamiseks. **Rasvumise paradoks** Sealjuures toonitas Volke, et ülekaal ei mõjuta kõiki inimesi ühtemoodi. Vahetevahel võib see isegi kasulikuks osutuda. “Kuigi niinimetatud terve ülekaalu teooria populaarsus on kahanemas, ei kujuta paljude inimeste jaoks lisakilod mingit erilist terviseriski,” märkis ta. Terve rasvumise mõttesuund rõhutab, et osadel ülekaalulistel inimestel on ainevahetuse näidud sarnased tervele inimesele ja sellega ei kaasne olulisi terviseriske. “Ülekaal on küll mitme haiguse selge ja tugev riskifaktor, kuid võib teatud vanuses olla ka kaitsva toimega erinevat tüüpi ägeda haigestumise korral, näiteks äge infektsioon ja äge südamelihase infarkt,” selgitas Volke. Fenomeni tuntakse rasvumise paradoksina. Kokkuvõttes peab Volke hinnangul lisakilode mõju inimese tervisele ja elule hindama iga kord eraldi. Arvestada tuleb nii inimese vanuse, soo, haiguste ja nende eelsoodumustega. Ravi eest tasujad – riik ja kindlustused, on samas pikalt olnud seisukohal, et tegemist on pigem elustiili probleemiga, mille ravimid ei vaja kompenseerimist. Esimesena leidsid ühiskonna poolt rahastamist rasvumise kirurgilise ravi meetodid. “Äärmusliku ülekaalu ohjamises ongi viimastel aastakümnetel domineerinud kirurgilised meetodid mao vähendamiseks ja toidu teekonna muutmiseks soolestikus,” tõi Volke välja. “Kas uued kaalu vähendavad ravimid on piisavalt efektiivsed ja kulutõhusad, et neid võiks teatud tingimustel rahastada tervisekassa?” Samal ajal on Volke sõnul siiani olnud puudus ülekaalu tõhusatest ja ohututest ravimitest.“ Viimased aastad on siin toonud olulise arengu. Kas uued kaalu vähendavad ravimid on piisavalt efektiivsed ja kulutõhusad, et neid võiks teatud tingimustel rahastada tervisekassa?” küsis endokrinoloog retooriliselt. Küsimusele üritavad vastust leida Tartu Ülikooli teadlased käimasolevas tervisetehnoloogia hindamise raportis. **Eestlaste kehakaal on viimase kahekümne aastaga oluliselt tõusnud** Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel on viimase kahekümne aasta jooksul ülemäärase kehakaaluga inimeste osakaal nii laste, noorte kui ka täiskasvanute hulgas järk- järgult suurenenud. Ülemäärase kehakaaluga väikelapsi on kuni kümme protsenti. Algkooliõpilaste hulgas on ülekaaluline või rasvunud aga juba peaaegu iga kolmas. Noorte, 11- kuni 15-aastaste õpilaste seas on ülekaaluline iga viies ja kuni 65- aastase täiskasvanute seas iga teine inimene. Vanusest olenemata esineb liigset kehakaalu rohkem poiste ja meeste hulgas. Ülemäärane kehakaal on mitmete haiguste riskitegur. Ülekaalulised, eriti aga rasvunud inimesed haigestuvad sagedamini südame- ja veresoonkonnahaigustesse, diabeeti ning ka vähki. “Nimetatud haiguste riskitegureid on mitmeid ning paljudel juhtudel on need ka omavahel seotud, kuid ülemäärane kehakaal on ka iseseisvalt riskitegur,” selgitasid TAI teadlased ERR-ile. “Seetõttu on lisaks piisavale füüsilisele aktiivsusele, tasakaalustatud toitumisele, alkoholi ja tubakatoodete tarvitamise piiramisele oluline hoida kehakaal kontrolli all,” toonitasid TAI esindajad. Samuti on leitud, et normaalkaalu säilitamine aitab vanemas eas kukkumisi ennetada ning normaalkaalus vanemaealistel on vähem tervisekaebusi “Liigse kehakaalu tõttu kaotatud eluaastate vähendamisel 3700 võrra oleks võimalik säästa 233 miljonit eurot aastas.” TAI andmetel näitavad kõik märgid, et probleem süveneb ajas. Sellega kaasnevalt tõotavad kasvada ka tervishoiu- ja muud ühiskondlikud kulud. “Samas on hinnatud, et liigse kehakaalu tõttu kaotatud eluaastate vähendamisel 3700 võrra oleks võimalik säästa 233 miljonit eurot aastas,” viitasid TAI teadlased. **Ülekaalulisuse ja rasvumise levimus on Eesti elanikkonnas tõusuteel** TAI jälgib ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud suundumusi Eesti rahvastikus mitmete regulaarsete uuringutega. Viimased andmed algkooliõpilaste kehakaalu kohta pärinevad 2019. aastast. Reaalsete mõõtmiste tulemusel leiti, et esimese klassi õpilaste seas on ülekaalulisi õpilasi 16 protsenti ja rasvunuid 11 protsenti, neljandas klassis aga juba vastavalt 21 ja 12 protsenti. Ka ülemäärase kehakaaluga noorte osakaal on aastatega pidevalt suurenenud. 2021 ja 2022. õppeaastal oli 20 protsenti 11- kuni 15-aastastest õpilastest ülemäärase kehakaaluga, Seejuures oli rasvunuid 11- kuni 15-aastaste tüdrukute hulgas keskmiselt kolm protsenti, sama vanade poiste seas aga kaks korda rohkem. KMI järgi on enam kui pooled kõigist 16- kuni 64-aastastest Eesti elanikest ülekaalulised ehk nende KMI on 25–29,9 ühikut või rasvunud ehk KMI on 30 ühikut ja üle. “Keskmine KMI on viimase kahekümne aasta jooksul suurenenud nii naistel kui ka meestel Suurim muutus on toimunud 55- kuni 64-aastaste meeste seas,” selgitasid TAI eksperdid. Möödunud aasta andmetel on ülekaalus või rasvunud 46 protsenti naistest, meestest aga 60 protsenti. **Ülekaal ja keskkonnategurid** Ülemäärast kehakaalu mõjutab teadlaste sõnul suuresti inimeste eluviis – tasakaalustamata toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, alkoholitarbimine, aga ka ebapiisav uni. Tervisekäitumist mõjutab lisaks keskkond inimeste ümber. TAI teadlaste sõnul leiab eestlaste toidulaualt soovitatust vähem puu- ja köögivilju ning täisteraviljatooteid. Maiustusi ja teisi energiatihedaid ning toitainevaeseid toite süüakse aga liiga palju. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusele vastava kehalise aktiivsusega on väga väike osa elanikkonnast. “Väljakujunenud eluviiside muutmine ja tervisekäitumise väljakujundamine on keerukas. Seega on oluline tervist toetavaid harjumusi kujundada varakult. Siinkohal saavad abiks olla toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisele suunatud sekkumisprogrammid ning tervist toetava lasteaia ja koolikeskkonna kujundamine,” märkisid eksperdid. Samuti mõjutavad inimeste tervisekäitumist aktiivset liikumist soodustav linnaruum, sportimisvõimalused, huvihariduse kättesaadavus, toidu kättesaadavus, koostis ja turundamine, aga ka tervisealane kirjaoskus. **Teadus toob uusi lahendusi tervisekäitumise parandamiseks** Ülemäärase kehakaalu, sealhulgas rasvumise ja selle tõttu üha suureneva haigestumusega on lisaks Eestile kimpus ka teised riigid. “Lisaks keskkonna kujundamisele saab inimesi toetada ka indiviidi tasandil. Täiskasvanute eluviisi, sealhulgas toitumisega seotud harjumuste muutmiseks peetakse kõige tulemuslikumaks personaalseid, indiviidile kohandatud sekkumisi,” tõid TAI esindajad välja. “Täiskasvanute eluviisi, sealhulgas toitumisega seotud harjumuste muutmiseks peetakse kõige tulemuslikumaks personaalseid, indiviidile kohandatud sekkumisi.” Nii on alanud projekt nimega Horizon Europe, mille raames üritatakse vähendada toitumisega seotud haiguste levikut jälgimistehnoloogiate ja isikupärastatud toitumissoovituste kaudu. Projekti käigus katsetatakse erinevaid toitumise jälgimise tehnoloogiaid, et paremini mõista toidu ning eri haiguste, nagu südamehaiguste, diabeedi, rasvumise ja vähi seoseid. Projekti käigus rakendatakse pidevaks toitumise jälgimiseks personaalseid nutikaameraid, aktiivsusmonitore ja andureid. Saadud andmeid võrreldakse toidupäevikute ja toiduintervjuude kaudu saadud andmetega. Tulemusi rakendatakse tehisintellektil põhinevate tööriistade väljatöötamiseks, et anda personaalseid toitumissoovitusi haiguste ennetamiseks. ![]() [Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1609011377/rasvuv-elanikkond-sunnib-nagema-ulekaalus-enamat-kui-elustiilihaigust)