# Biostatistik: okaspuude nappus sunnib metsatööstust peagi kaske eelistama

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/246549
- Published: 2026-09-23T15:36:00+03:00
- Author: RSS

Tartu Ülikooli teadlaste uuendatud [simulatsioonimudel viitab](https://doi.org/10.1016/j.ecolmodel.2026.111839),
et juba viie aasta pärast kukub erametsades uuendusraiete maht märgatavalt, samas
kui vanade metsade osakaal langeb järgmise 25 aasta jooksul Eesti majandusmetsades
veelgi. Survet metsaelanikele aitavad mõneti leevendada rangelt kaitstavad metsad.

Aastal 2022 soovisin vastata praktilisele küsimusele, milliseks kujuneb metsade 
olukord lähitulevikus. Lähtusime oma töögrupiga Eesti metsaregistri andmetest, uuendasime
neid ja lõime 2023. aastaks tööriista NextStand, mis võimaldab simuleerida lageraieid
ning nende järgset puistute taastumist üle terve Eesti. Simulatsiooni tulemusena
on võimalik saada iga metsaeraldise jaoks selle vanus ja eeldatav koosseis tulevikus
ehk sisuliselt on mudeli väljundiks tulevikku uuendatud metsaregister, kirjutab 
Tartu Ülikooli biostatistik Ants Kaasik.

Viimastel aastatel on minu abilised looduskaitsebioloogid Asko Lõhmus, Liis Kuresoo
ja Raido Kont aidanud mudelisse lisada ka harvendus- ja turberaied. Lisaks pindaladele
opereerib mudel nüüd ka tagavaradega, arvestades nii korrektselt viletsamates kasvutingimustes
paikneva metsa väiksema kasvupotentsiaaliga. Avaldatud uurimusega koos tegime kättesaadavaks
tööriista lähtekoodi. Lisaks olulistele sisulistele täiendustele on ka mudeli kasutajaliidest
nüüd võrreldes esmase versiooniga hõlpsam kasutama õppida.

Meie mudeli teeb eriliseks asjaolu, et selles simuleeritakse iga metsaeraldise, 
mida Eestis on kokku umbes kaks miljonit, vananemist ja võimalikku raiet. Kuivõrd
metsaseadus sätestab, et lageraie järel ei tohi tekkida kõrvuti paiknevatel eraldistel
teatud pindala ületavad raielangid, tähendab see praktikas, et lageraie jaoks peab
lisaks eraldisel kasvava metsa piisavale vanusele kontrollima ka olukorda naabereraldistel.

Kuna igal metsaeraldisel on tüüpiliselt 5–10 naabrit ja raie kaalumisel tuleb naabereraldised
igal simulatsiooniaastal läbi vaadata, siis intensiivse raie tingimustes tähendab
see väga suurt lisatööd. Seetõttu oli mudelit luues oluline väljakutse ühele simulatsioonikordusele
kuluva arvutiaja minimeerimine selliselt, et mudeli kasutaja saaks tulemused kätte
paari päevaga. Optimeerisime mudelis RMK raieid ja hoolimata mudelisse lisandunud
keerukusest suutsime vältida tööaja kasvu.

Tänu Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse arvutusklastrile oli meil võimalik kasutada
paralleelarvutust ehk jooksutada üheaegselt mitut simulatsioonikordust. Koondväljundina
saime iga eraldise vanuse ja tagavara tulevikujaotused.

Sellise ruumilise mudeli väljundi põhjal saab teha tervikprognoosi erinevatele metsakasutuse
kategooriatele, nagu rangelt kaitstava metsale, erinevate majandamispiirangutega
metsadele ja majandusmetsale. Lisaks võimaldab väljund hinnata näiteks teatud vanusega
metsamassiivide sidusust. Need hinnangud aitavad tuvastada näiteks võimalikke tulevikuprobleeme
liikide jaoks, kellele sobib elupaigaks vaid piisavalt vana mets. Samamoodi võib
uurida ka inimestele puhkamiseks, marjul või seenel käimiseks sobivate metsade maastikuprognoose.

Töö esimeses osa kasutasime aerolaserskaneerimise andmeid ja satelliidipilte. Õhust
laseriga tehtud mõõtmised aitasid meil tuvastada metsaeraldised, kus metsaregistri
andmeid oli vaja uuendada. Lünki aitasid täita satelliidipildid. Muu hulgas osutus,
et 2025. aasta alguse seisuga oli viimase kümne aasta jooksul Eesti majandusmetsas
pindala mõttes lageraiutud umbes 14 protsenti männikutest, 21 protsenti kuusikutest
ja 18 protsenti kaasikutest.

Kuusikute puhul õigustatakse sedavõrd intensiivset raiet metsade vanuselise jaotusega.
Ühtlasi tuuakse sageli välja, et küpsetes kuusikutes raieid edasi lükates tekib 
vahetu majanduslik kahju. Mänd on aga klassikaline näide puust, mille hilisem raie
selliseid probleeme ei põhjusta. Võttes arvesse nende puuliikide seaduses fikseeritud
raievanuseid, osutavad meie saadud tulemused, et kõigi kolme Eesti põhipuuliigi 
korral on võrreldes nende ühtlase kasutusega toimunud üleraie. 

Vanade metsade sidususe näitaja langes vaid kolme aastaga (2022–2025) umbes 30 protsendil,
tõusnud aga vaid alla ühel protsendil metsamaast. Tulevikus enam suurt langust oodata
ei ole.

Töö teises osas täiendasime oma simulatsioonimudelit. Selles on erinevatel metsaomanikel,
nagu riigil ning füüsilistel ja juriidilistel isikutel, erinev raieintensiivsus,
mis sõltub eraldise raieküpsusest. See tähendab, et lageraiete hulk on vastavuses
raieküpsete eraldiste arvuga, ent see proportsioon on eri metsaomanikel erinev. 
Proportsioonide ehk raietõenäosuste kalibreerimiseks kasutasime perioodi 2015.–2024.
aasta raieandmeid. Analoogselt kalibreerisime harvendusraiete mahu.

Töö kolmandas osas uurisime mudeliga erinevaid võimalikke tulevikustsenaariumeid.
Tulemused näitasid, et järgmise 25 aasta jooksul märkimisväärset leevendust oodata
ei ole – väga intensiivne raie majandusmetsas viimase 15–20 aasta jooksul tähendab,
et paljud puistud on seal aastaks 2050 pelgalt 20–50 aasta vanused. 

Kui vaadata Eestit tervikuna, võimaldavad prognooside kohaselt vanade metsade osakaalu
langust vähendada rangelt kaitstavad metsad. See illustreerib rangelt kaitstava 
metsa suurt tähtsust vanu metsi kasutavate liikide jaoks. Lisaks nägime, et kui 
seni on raiutud palju just mändi ja kuuske, siis tulevikus muutub populaarseimaks
kask. Tulemus pole üllatav, sest männi ja eriti kuuse üleraie on võrreldes ühtlase
kasutusega olnud eriti tugev ning seetõttu tuleb metsatööstusel ümber orienteeruda.

Seetõttu oli oodatav ka tulemus, et erametsade raiemahud kukuvad juba lähiaastatel
väga märkimisväärselt. Intensiivsetel erametsamajandajatel, kelleks on valdav osa
metsafirmasid, on lageraiepindalad võrreldes 2025. aastaga juba viie aasta pärast
ligi kaks korda väiksemad. Madala intensiivsusega majandatavates erametsades on 
tulevikuväljavaated parimad, sest senine raieintensiivsus on vastanud ligikaudu 
metsa ühtlase kasutuse põhimõtetele.

Riigimetsas on tulevikuolukord rahuldav, ent sealgi on raiemahu langus paratamatu.
Riik pole küpsete männikute raiet eriti palju edasi lükanud ja seeläbi ei ole ka
selle puuliigi abil võimalik näiteks kuuse raiemahu kukkumist eriti pehmendada. 
Teisisõnu saab metsatööstus ka riigimetsast lähitulevikus vähem okaspuud, kui on
viimaste kümnendite jooksul tavaks olnud.

Meie loodud tööriista saab praktikas kasutada mistahes eraldisepõhise metsakorraldusega
territooriumil. Seega on need teistsuguste lähteparameetrite korral rakendatavad
ka Eestist väljaspool. Oma töörühmaga teemegi praegu ettevalmistusi Läti metsade
modelleerimiseks. Samaaegselt illustreerib meie tööriist riikliku metsaregistri 
tähtsust. Valikuuringul põhineva SMI-andmetega poleks ka parema tahtmise korral 
võimalik töö esimeses etapis loodud algset metsa vanus-koosseis-paiknemine tüüpi
alust luua. Sellise aluseta meie mudel aga töötada ei saaks.

Viimase kahe kümnendi intensiivse metsanduse suunda ja sellega nüüd lähenevaid probleeme
meie tööriist tagasi pöörata ei suuda. Küllalt tumedate tulevikuväljavaadete mõistmiseks
on aga otsustajatele loodud veelgi parem abivahend.

Artikkel ilmus [ajakirjas Ecological Modelling](https://doi.org/10.1016/j.ecolmodel.2026.111839).

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610146042/biostatistik-okaspuude-nappus-sunnib-metsatoostust-peagi-kaske-eelistama)

![]()