# GPT-6 Astra murdis väidetavalt lahti 80 aastat vana Enigma salasõnumi

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/246241
- Published: 2026-09-23T11:22:00+03:00
- Author: RSS

Bloombergi [arendaja väidab](https://www.cryptocellar.org/bgac/the-mvueh-break.html),
et murdis OpenAI mudeli GPT-6 Astra abil lahti Enigmaga šifreeritud Wehrmachti sõjaväelase
sõnumi, mis püsis saladusena üle 80 aasta, vahendab[ R2 tehnikakommentaaris](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)
Kristjan Port.

Poola ja Briti matemaatikud ning krüptoloogid murdsid üheskoos teise maailmasõja
ajal lahti Saksamaa sides kasutatud sõnumite salastamise süsteemi Enigma. See poleks
enam uudis, kuid ometi sündis Enigma sõnumi lahti murdmisest värske uudis.

Enigma masina tööpõhimõte sai ammu selgeks. Saksa sõjaväe ülisalajaste sõnumite 
pealtkuulamisega saavutatud eelist peetakse üheksa kiirema võidu kindlustanud teguriks.
Sellest võib aga jääda eksitav mulje, nagu oleks olnud tegu totaalse pealtkuulamisega.
Teame ju paljude šifreerimismeetodite töö põhimõtteid, ent ometi ei suuda lugeda
nendega peidetud sõnumeid. Samal põhjusel jäid lahti murdmata tuhanded Saksa sõjaväe
salajased teated.

Enigma süsteem loodi pärast esimest maailmasõda ja selle esialgse versiooni, millega
šifreeriti näiteks Saksa diplomaatilisi sõnumeid, oskasid osaliselt lahti murda 
Poola spetsialistid, eesotsas matemaatik Marian Rejewskiga. Enigma süsteemi täiustati
teise maailmasõja ajaks ja see püsis pikalt turvalisena, kuni Ühendkuningriigis 
loodi Bletchley Parki salajane koodimurdjate keskus.

Keskuses kasutati Poola krüptoloogide metoodikaid ja seadmeid, kuni avastati Enigma
süsteemi nõrkus ja sakslaste komme kasutada sõnumites korduvaid elemente, muude 
seas sõnumi lõpus saluuti “Heil Hitler”. Erinevatel põhjustel teab maailm sellest
loost kõige rohkem Briti matemaatik Alan Turingu rolli, aga edu tagas rahvusvaheline
ja kollektiivne koostöö. Edule vaatamata õnnestus dešifreerida vaid osa Enigma salasõnumitest.

Paljud lahti murdmata sõnumeid pandi tallele. Nende seas Saksa maaväe sõnum, mis
algas šifritähtedega MVUEH. [Selle hiljutist lahendust](https://www.cryptocellar.org/bgac/the-mvueh-break.html)
peetaksegi nüüd krüptoanalüüsi ajalooliseks teetähiseks. Lisaks erialainimestele
peaks äratama laiema avalikkuse tähelepanu metoodika, millega lahendus leiti.

Juba see võib olla paljudele piisav vihje, et seostada seda tehisintellektiga. Individuaalset
Enigma-sõnumit on ilma teadaolevate või oletatavate sõnadeta teatavasti äärmiselt
keeruline lahti murda. Seda kinnitab kasvõi proovimiste pikk ja viljatu aeg. Olgu
täpsustatud, et MVUEH ja mitmed teised sõnumid tehti avalikkusele kättesaadavaks
selle sajandi alguses. Seega jäi salajane teade krüptoanalüütikute eest peidetuks
vähemalt 20 aastat.

Ammusel ajal lahtimurtud sõnumite puhul teati näiteks, kuidas algab ilmateade või
millal sõnum lõppeb Hitlerile auavaldusega. MVUEH-sõnum seisis üksi ja abitult ning
peitis teadmata sisuga sõnumit miljardite ja miljardite kombinatsioonide kaosesse.

Jõumeetodil oleks olnu kõigi kombinatsioonide läbiproovimine võimatu isegi tänapäevaste
superarvutitega. Seda enam väärib tähelepanu tehisliku intellekti kasutatud strateegia.
Järelanalüüsist selgub, et lahenduse leidmiseks uuris TI ajalugu, tegi konteksti
põhjal järeldusi, rakendas allikakriitikat, kontrollis arvukaid hüpoteese ja kirjutas
arvutikoodi, ühendades selle kõik arvutusliku töötlusvõimsusega.

Carter Leffer andis ülesande OpenAI uuele GPT–6 Astra versioonile ja see lahendas
väljakutse suuresti iseseisvalt. Inimene suunas TI esialgu lihtsalt kontrollima,
kas see suudaks lahti murda mõne [avalikus kataloogis](https://cryptocellar.org/enigma/index.html)
tallel oleva seni lahendamata Enigma sõnumitest. TI uuris sõnumeid ja otsustas, 
et kõige paljulubavam on sõnum nr 172 (MVUEH). Ühtlasi tekkis masinas oletus võimalikust
seotusest ühe teise (nr 173) sõnumiga, mille dešifreeritud tekst võib olla seotud
selle sõnumi lahendamata tekstiga.

Mitmete katsete tulemusel keskendus TI kohanimele Rosenow, kui võimalikule dešifreerimist
abistavale vihjele. Seejärel programmeeris TI tarkvaralise Enigma simulaatori ja
käivitas lahendusprotsessi. Järelanalüüs pole veel lõppenud, aga seni on ilmnenud,
et TI leidis viiteid Saksamaa riikliku arhiivi toimikutele, kuigi pole veel selge,
kuidas või millisest allikast ta nende sisust teada sai.

TI tegevusvoos avanevas strateegias ilmneb tegevuskava, mis näeb ette nutikalt ja
süsteemselt mitmesuguste allikate potentsiaali ning valikuliselt nende sisu analüüsi.
Samuti loob see hüpoteese ning kontrollib ideid pärast eksperimentaalse prototüübi
loomist. Juhtumi teeb veel eriliseks sõnumi kirjaviga ja asjaolu, et Enigma masina
võrdlemisi harva esinev mehhaaniline eripära sattus just selle sõnumi šifreerimisse

TI käitus vähem superarvutina ja tegutses pigem nagu rühm kiireid interdistsiplinaarseid
uurijaid. See tähendab, et TI oli kiire: uurijatel kulunuks ilmselt mitu kuud, et
sama teed kavandada ja läbida.

Kell 17.30, 10. juulil 1941. aastal saadetud sõnumis palub üks Saksa sõdur Rosenowis
kiires korras raadio teel juhiseid, kuhu edasi minna. Tõenäoliselt jõudis vastus
temani juba samal õhtul, meieni aga alles nüüd. Leidub palju olukordi, mille lahendust
ei suuda me nii kaua oodata.

###### **Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2󠀁[ saates “Portaal”](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)󠁿.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610145763/gpt-6-astra-murdis-vaidetavalt-lahti-80-aastat-vana-enigma-salasonumi)

![]()