# Teadlaste väitel on ajus hoopis kaks erinevat närvisüsteemi

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/245291
- Published: 2026-09-22T09:26:00+03:00
- Author: RSS

Värske uuring näitab, et inimese aju koosneb kahest eraldiseisvast närvisüsteemist,
mis on evolutsiooni käigus kokku pakitud.

Kui te loete parasjagu luuletust, lahendate matemaatikaülesannet või unistate, siis
kasutate selleks hoopis teist elundit kui see, mis hoiab teie hingamise ja südamelöögid
rütmis.

Ameerika Ühendriikides asuva Stanfordi ülikooli teadlased jõudsid selle tõdemuseni,
kui nad uurisid hiireloodete arengut varasetes arengufaasides.

Analüüs tõi esile, et aju esiosa, mis vastutab näiteks keele ja abstraktse mõtlemise
eest, areneb täiesti erinevast algrakust kui aju tagaosa, mis kontrollib elutähtsaid
automaatseid funktsioone nagu hingamine, neelamine ja südametegevus.

Need kaks erinevat rakupopulatsiooni ei kattu omavahel arengu käigus mitte kunagi,
vaid liiguvad algusest lõpuni justkui paralleelsetel rööbastel. Nende pärilikkusaine
on juba looteeas pakitud fundamentaalselt erinevalt, mis lukustab kummagi raku ettemääratud
saatuse külge.

Uuringust koorus välja, et selline kaheks jaotatud aju muster pole iseloomulik vaid
inimestele. Vaadates tagasi enam kui 550 miljoni aasta taha, leidsid teadlased sama
ehituse ka kanadelt, sebrakaladelt ning isegi ookeanipõhjas elavatelt pisikestelt
tõru-ussidelt, kes jagavad inimestega väga kauget ühist esivanemat.

Kuidas selline kaheosaline lahendus tekkis? Teadlaste sõnul peitub seletus selles,
et evolutsioon käigus  lükati kaks juba olemasolevat närvisüsteemi ruumipuudusel
kokku. Kuigi ühestainsast rakust arenev terviklik aju võiks olla bioloogiliselt 
tõhusam, toetume praeguseni sellele sadu miljoneid aastaid vanale pärandile.

Selle iidse mustri mõistmine viis teadlastele ka olulise läbimurdeni  kaasaegses
meditsiinis. Kuna varasemalt on püütud aju tagaosa närvirakke kasvatada vale algmaterjali
baasil, on katsed lõppenud ebaõnnestumisega. Nüüd, teades õiget algpunkti, suutsid
nad kasvatada laboritingimustes täiesti toimivaid tagaaju närvirakke.

Ühtlasi peituvad aju tagaosas ka näljatunnet reguleerivad ahelad, mis tähendab, 
et uuest lähenemisest võib tulevikus olla abi ka kaalulangetust puudutavas teadustöös.

Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas[ Nature Neuroscience](https://www.nature.com/articles/s41593-026-02433-7).

###### **Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni _ca_ kell 8.35 ja laupäeval _ca_ kell 8.25.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610144737/teadlaste-vaitel-on-ajus-hoopis-kaks-erinevat-narvisusteemi)

![]()