# Uus kliimareaalsus sunnib Euroopat muutma seniseid metsamajandusvõtteid

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/244647
- Published: 2026-09-21T14:24:00+03:00
- Author: RSS

Seniste metsamajandusvõtete keskmes on olnud valdavalt üheliigilised ja ühe vanusega
kõrge tootlikkusega puistud. Need kujunesid aga välja suhteliselt stabiilsetes keskkonnatingimustes,
kirjutavad Eesti Maaülikooli metsakasvatuse kaasprofessor Jürgen Aosaar ja metsapatoloogia
professor Rein Drenkhan.

Tänapäeva muutuvates oludes ei pruugi senised majandamisvõtted enam toimida. Üha
sagedamini esinevad kliimamuutusest tingitud nähtused, nagu kuumalained, põuad, 
tormid, puude haiguste ja putukkahjurite puhangud, panevad puud ja metsaökosüsteemid
surve alla. Nii võib väheneda metsade vastupanuvõime ja nende suutlikkus pakkuda
ühiskonnale vajalikke hüvesid ehk ökosüsteemiteenuseid.

**Vajadus kohaneva metsamajandamise võtete järele**

Murettekitav olukord nõuab teaduspõhiseid lahendusi. Rühm Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika
võrgustikku (i.k _EU’s Common Agricultural Policy_ (CAP) _Network_) koondunud teadlasi
avaldasid[ hiljuti analüüsi](https://eu-cap-network.ec.europa.eu/publications/eu-cap-network-focus-group-forestry-and-forest-health-new-and-emerging-pests-and_en),
kus rõhutavad vajadust liikuda riske ennetava metsamajandusmudeli poole. Teiste 
seas osales võrgustiku töös Eesti Maaülikooli metsapatoloogia professor Rein Drenkhan.
Käesolev ülevaade põhineb suurema [analüüsi lisal 5](https://eu-cap-network.ec.europa.eu/focus-groups-innovation-knowledge-exchange-and-eip-agri/focus-group-forestry-and-forest-health-new-and-emerging-pests-and-diseases_en),
mis selgitab, kuidas kohandada metsamajandust kliimamuutuste ja biootiliste ohuteguritega.

Ühte võtmerolli mängib siinkohal kohanev metsamajandus (i.k _Adaptive Forest Management_,
AFM). Traditsiooniliselt tegeletakse kahjustuste kõrvaldamisega metsas pärast kahjustuse
teket ehk pärast häiringut. AFM käsitleb seevastu metsamajandust pideva õpi- ja 
kohanemisprotsessina.

Analüüs, mille esiautor on Rootsi Põllumajandusülikooli teadlane Michelle Cleary,
sõnastab uue lähenemise. Metsa seisundit tuleb regulaarselt jälgida ja majandusotsuseid
peab metsas langetama just sealt tuleva info põhjal. Teadlased tõdevad, et kliimamuutuste
vastu võidelda ei saa. Seega tuleb õppida uutes oludes toime tulema ja tegutseda
ennetavalt.

**Kliimamuutus kui häiringute võimendaja**

Lisaks häiringute sagenemisele muutuvad need kliimamuutuse tuules ka tugevamaks,
mida võimendab omakorda erinevate häiringute koostoime. Vaatamata Eesti küllalt 
vihmasele suvele ägas Kesk- ja Lõuna-Euroopa sel aastal kuumalainete ja põua käes.
Selliseid perioode ja lisaks ka torme kogeme ilmselt tulevikus üha sagedamini.

Kehvad kasvutingimused vähendavad puude elujõudu, mida kasutavad enda huvides ära
puid ründavad haigustekitajad ja putukkahjurid. Näiteks kuuske kahjustavad üraskid
on viimastel aastatel kuumade suvede ja pehmete talvede tõttu saanud kasvatada endale
rohkem kui ühe põlvkonna. See tähendab omakorda, et üraskeid leidub metsades senisest
märksa rohkem. Üha enam levib Eestis ka uusi taimehaigusi, kuna pehmemad talved 
võimaldavad neil end siinmail edukalt sisse seada.

Nii peamegi olema valmis selleks, et liit- ehk koondhäiringute sagenevad. Näiteks
võivad tormikahjustused luua üraskitele sigimiseks sobiva toidubaasi. Samal ajal
vähendab põuastress puude võimet seista vastu putukatele ja haigustekitajatele. 
Sellised häiringud võivad põhjustada koos märksa suuremat kahju kui üksikud tegurid
eraldi.

**Biootilised ohutegurid**

Euroopas on üks olulisemaid kahjureid kuuse-kooreürask (ld.k _Ips typographus_),
kelle puhangute ulatus on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Üraskikahjustustele
on eriti vastuvõtlikud põuast nõrgestatud kuuse enamusega või kuuse puhtpuistud.
Nii suurendab puhtkuusikute osakaalu kasv märkimisväärselt üraskipuhangute riski.
Seda eriti just siis, kui kuusik on rajatud ebasobivale alale, näiteks põuakartlikule
mullale.

Elulise näitena toovad raporti autorid välja Tšehhi. Ulatuslikud kuuse-kooreüraski
puhangud kahjustasid seal ligikaudu 100 miljonit kuupmeetrit puitu, mis tekitas 
üle 1,1 miljardi euro ulatuva majanduslikku kahju. Paraku suurenevad prognooside
kohaselt häiringutest tulenevad kahjud tulevikus veelgi. Analüüs näitab, et pikaajaliselt
on oluliselt odavam rakendada ennetavaid kohanemismeetmeid, kui likvideerida hukkunud
metsades kahjustuste tagajärgi.

Üraskirüüste tagajärjel hukkunud puhtkuusik Lõuna-Eestis. Alusmetsas kasvavad väiksemad
kuused ei paku üraskitele huvi ja on jäänud mardikatest puutumata. Autor/allikas:
Jürgen Aosaar/EMÜ

Lisaks üraskitele toob teadlasrühma analüüs välja mitmeid metsades juba tavapäraseks
saanud puude haigusi. Kuuse ja männi puhul on levinuim ja tuntuim juurepess (_Heterobasidion
spp._), mis põhjustab juure- ja tüvemädaniku tõttu märkimisväärset majanduslikku
kahju. Laiemalt tuntud juuremädaniku tekitaja on ka külmaseen (_Armillaria spp._),
mida tunneb hästi ära puude koore all arenevate mustjate nööri meenutavate risomorfide
põhjal.

Lisaks teevad puudele liiga võrse- ja tüvekahjustusi põhjustavad patogeenid, näiteks
männi-võrsevähk (_Diplodia sapinea_). Samuti tõstab üha enam pead männiokkaid kahjustav
pruunvöötaud (_Lecanosticta acicola_). Looduses liikujale on aga ehk enim silma 
jäänud kuivavate võradega või juba surnud saarepuud, mille taga on enamasti saaresurma(
_Hymenoscyphus fraxineus_) tegevus.

**Metsa vastupanuvõime suurendamine**

CAP võrgustiku teadlased pakuvad olukorra tõsiduse tõdemise kõrval ka lahendusi.
Nende nägemuses peab kohanev metsamajandus tõstma metsade vastupanuvõimet ja kerksust(
i.k _resilience_), mis suurendaks metsade häiringutaluvust ja aitaks neil ühtlasi
häiringu järel kiiremini taastuda. Tervemad ja tugevamad metsad pakuks ühiskonnale
kvaliteetsemaid ökosüsteemiteenuseid.

Uuringud näitavad, et segapuistud taluvad paremini nii põuda, tormi kui ka haiguste-
ja kahjurite rünnakuid. Eesti kontekstis tuleks võimalusel kujundada kahe ja enama
puuliigiga puistusid, vältides eelkõige puhtkuusikute teket. Maastikutasandil peaks
puistute ruumilist struktuuri kujundama nii, et see piiraks kahjustuste levikut.
Teisisõnu, metsamaastikus peaksid pidevalt vahelduma erinevat tüüpi, mitmekesise
struktuuriga puistud, mis tõkestavad haiguste levikut loomulikul teel.

Lisaks on väga oluline see, millisest istutusmaterjalist noori metsi rajame ja kujundame.
Tähtis on katsetada tuleviku kliimatingimustele vastupidavamate puuliikide järglastega
ja otsida nende hulgast sobivaima pärilikkusega isendeid. Tuleviku metsi võiks rajada
just nende järglastega.

Kuna tuleviku metsade vastupanuvõime vajab Põhjala regioonile kohaseid teadustulemusi
ja näidisalasid, osalevad Maaülikooli metsateadlased rahvusvahelises Euroopa Liidu
rahastatavas projektis [Horizon Precilience](https://www.precilience.eu/). Selle
projekti üks fookus on selgitada kliimamuutustega kohanevaid metsa majandamisviise
koostöös Soome, Rootsi ja Norra partneritega.

**Integreeritud taimekaitse**

CAP raporti autorid soovitavad rakendada taimekaitset, kus on samaaegselt kasutusel
erinevad võtted. Teadlased nimetavad sellist lähenemist integreeritud taimekaitseks(
i.k _Integrated Pest Management_, IPM), mis keskendub üksikute kahjustajate tõrje
asemel mitmetele võimalikele häiringuriskidele ja metsa üldise tervise parandamisele.

Lisaks eelpool nimetatutele soovitavad autorid tõrjuda haigusi ja kahjureid IPM-
meetmetega. Selleks tuleb soodustada metsades kahjurite looduslike vaenlaste elutingimusi
ja kasutada biopreparaate. Ühtlasi tuleb arendada pidevat seiret ja varajasi hoiatussüsteeme.
Otseste majandusvõtetena toovad nad välja metsanduse ammutuntud põhitõed: erinevaid
puuliike tuleb kasvatada neile sobivatel muldadel ja hooldusraieid tuleb teha õigel
ajal.

**Piirkondlikud erinevused**

Üldistatult saab öelda, et peamiselt laastavad Euroopa metsi sama tüüpi kahjustused:
kahjurputukad, eelkõige üraskid; kuid ka juuremädanikud, tormi- ja lumekahjustused
ning sagenevad põuaperioodid. Nagu looduses ikka, sõltub aga häiringute iseloom 
ja esinemine geograafilisest asukohast. Nii rõhutavad raporti koostanud uurijad,
et kohanemisstrateegiad ei saa olla n-ö üle välja kogu Euroopas ühesugused, vaid
arvestama peab iga piirkonna eripäradega.

Olulised regionaalsed erinevused esinevad Euroopas ka metsamajandusvõtetes. Autorid
rõhutavad nende rakendamise sobivuse sõltuvust paljudest asjaoludest, nagu kasvukoha
tingimused, metsatüüp, häiringute esinemine ja majandamise eesmärgid. Seetõttu ei
paku ükski majandamisviis universaalset lahendust kliimamuutusega kohanemiseks. 
Samuti ei pea hülgama ka juba praegu kasutusel olevaid majandamisvõtteid. Pigem 
peab neid vastavalt looduslikele oludele muutuma, et saavutada metsade kohanemise
eesmärki.

Kokkuvõtvalt leiavad raporti koostanud teadlased, et Euroopa metsade jätkusuutlikkus
kliimamuutuste tingimustes sõltub võimest ennetada ja juhtida riske enne ulatuslike
kahjustuste teket. Kohanev ja ennetav metsamajandus tähendab, et metsi tuleb pidevalt
seirata ja kogemustest õppida, puistuid mitmekesistada ning probleemide korral varakult
sekkuda.

Kõigi tegevuste eesmärk on vähendada metsade haavatavust ning säilitada nende ökoloogilisi,
majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone. Tulevikumetsad peavad olema mitmekesisemad
ja plastilisemad. Need tulevad paremini toime häiringutega, mida tekitavad samaaegselt
kliima, patogeenid kui ka kahjurid.

Kogu analüüs on leitav CAP [võrgustiku kodulehelt.](https://eu-cap-network.ec.europa.eu/publications/eu-cap-network-focus-group-forestry-and-forest-health-new-and-emerging-pests-and_en)

Allikas: Cleary, M., Ernst de Bunswyck, A., Bubner, B., Nève Repe, A., Lauhanen,
R., Skalík, J., Syri, M. & Drenkhan, R. (2026). Adaptive Forest Management in the
Context of Climate Change and Biotic Agents. Annex to the Final Report of the EU
CAP Network Focus Group “Forestry and Forest Health: New and Emerging Pests and 
Diseases”.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610144143/uus-kliimareaalsus-sunnib-euroopat-muutma-seniseid-metsamajandusvotteid)

![]()