# Eesti teadlased: tehisaru arengut peaks pidurdama - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/244331 - Published: 2026-09-20T21:28:00+03:00 - Author: RSS Tehisintellekti kiire areng tekitab üha enam küsimusi, kas inimene suudab järjest võimekamaid süsteeme alati kontrollida. Sel nädalal nõudsid tehisaru tugevamat ohjeldamist nii selle arendajad kui ka poliitikud. “AK. Nädal” jälgis sündmuste käiku ja küsis, milline roll on Eestil. Viimasel ajal on tulnud ette mitmeid olukordi, kus tehisaruagendid on ülesannet täites käitunud omavoliliselt ehk murdnud ise võõrastesse süsteemidesse või üritanud ära kasutada nende turvanõrkusi. Sündmuste ahel pärast neid intsidente on olnud kiire. Piiranguid tehisarule ei nõua enam vaid kriitikud, vaid ka osa AI-d arendavaid ettevõtteid. “Me oleme täna selgelt punktis, kus on ühtlasi suur potentsiaal, aga ka reaalne risk,” sõnas OpenAI kaasasutaja ja tegevjuht Sam Altman. Vähesed sündmused suudavad USA-s ühise eesmärgi nimel kokku tuua poliitilised vastased. Ent sel nädalal nõudsid Washingtonis AI tugevamat järelevalvet nii senaator Bernie Sanders kui ka Donald Trumpi endine liitlane Steve Bannon. “Ma arvan, et senaator Sanders tegi hea ülevaate riskidest. Ilmselgelt on meil üsna erinev arvamus USA presidendist, aga me püüame olla erakondadest kõrgemal ja me peame seda tegema,” ütles Bannon. Washingtonis AI-konverentsil osalenud Eesti teadlaste sõnul pole meil praegu kindlust, et inimesest palju võimekamat tehisaru suudetaks kontrolli all hoida. “Kui me ehitame piiramatult järjest ja järjest targemaid tehisarusid, siis sellist inimesest väga palju targemat tehisaru ei oska me praeguse seisu järgi kontrollida ja enne, kui meil ei ole paremaid kontrollmeetmeid, ei peaks me neid ka ehitama,” lausus Tartu ülikooli tehisintellekti professor Meelis Kull. “Igas mõttes nende suurte supersüsteemide arengu pidurdamine oleks hea, sest ta vähendab sellist suurt riski, et me jõuame midagi ette võtta ja samuti, et majandus ja ühiskond jõuab harjuda sellega,” sõnas Tallinna tehnikaülikooli rakendusliku tehisaru professor Tanel Tammet. Superintellektiks nimetatakse seni hüpoteetilist tehisaru, mis oleks inimesest targem peaaegu kõigis valdkondades. Selle eest hoiatas ka Jacob Coxon, kes aitas treenida suuri AI mudeleid, aga loobus hiljuti, hoiatades, et samamoodi jätkates on supertehisaru peagi valmis ning ulmefilmid, nagu näiteks “Terminaator”, saavad reaalsuseks. Ja inimestel on tõepoolest hirm. “Võrdluseks näiteks, kui keegi sõidab mootorrattaga terve elu, siis oht surra sellesse on umbes üks protsent. Ehk paljud arvavad, et see tõenäosus, et kogu inimkond tehisintellekti tõttu välja sureb – mitte üks inimene, vaid kõik inimesed – on vähemalt viis korda suurem, võib-olla veel rohkem. Mõned arvavad, et üle kümne protsendi on see tõenäosus. See on tegelikult väga murettekitav ja need ei ole ainult mingid üksikud inimesed tehisintellekti ettevõtetes, vaid on akadeemikud, kes teevad teadusuuringuid,” lausus Eesti.ai nõukoja liige Risto Uuk. Hirmu ja ohtude maandamiseks ongi hädavajalik seada tehisintellekti arendamisele piirid. Euroopa Liidus on AI-le reeglid juba kehtestatud, aga vajalik on globaalne kokkulepe. “Hiinas on oma regulatsioonid juba olemas, Korea on näiteks Euroopa Liidult üle võtnud mingeid asju, Brasiilias – igal pool hakkab neid tekkima. Sealt järgmine etapp oleks see, et me teeksime kollektiivselt ja globaalselt arutaksime, millise kokkuleppeni me võiksime jõuda,” ütles Uuk. Eesti saab AI arengut mõjutada rohkem, kui sageli arvatakse. Seda nii Euroopa Liidu kaudu kui ka indiviidi tasandil. “Euroopal on ülipalju võimu ja mõju tegelikult nende tehnoloogiaettevõtete üle, sest Euroopa turg on väga suur. Euroopa Liit võib teoreetiliselt öelda, et kui te ei tee õigeid turvapraktikaid, ei taga julgeolekut, ei taga turvalisust – te ei saa meie turule. Eestil samamoodi, sest Eesti on üks liikmesriik Euroopa Liidus,” lausus Uuk. “Ma tahaksin, et eestlased kaotaksid ära sellise abituse tunde. Meil on väga palju võimalik kaasa rääkida ja indiviidi tasandil on võimalik hääletada, valida selliseid poliitikuid, kes tunnevad muret tehisintellekti pärast. Meil on võimalik ise õppida tehisintellekti kohta, kasutada seda ja vaadata, kuidas ta võib kasulik olla, kuidas ta võib kahjulik olla. Me saame kõiki asju teha ja me ei peaks üldse võtma sellist lootusetuse seisukohta,” lisas Uuk. Seda enam, et AI-ga kaasnevaid riske aitab paradoksaalsel kombel maandada just AI ise. “Kui me ütleksime, et ärme AI-d kasuta, siis me satume eriti suurde lõksu, nii et me tegelikult peaksime ise püüdma AI-d maksimaalselt oma tegevustes ja majandustes ära kasutada, sinna sisse minna, sest see hoiab meid vähemalt selle laineharja juures,” ütles Tammet. [Loe allikast edasi](https://www.err.ee/1610143309/eesti-teadlased-tehisaru-arengut-peaks-pidurdama) ![]()