# Põldudele rajatud kaseistandike muldades leidub rikkalikult mullaseeni

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/24375
- Published: 2023-06-19T10:17:00+03:00
- Author: toomas

Endistele põllumaadele kasvama hakanud metsade pindala on Põhja- ja Ida-Euroopas
viimastel kümnenditel märkimisväärselt kasvanud. Teaduslikus võtmes on selle mõju
mullaseentele uuritud veel võrdlemisi vähem, kirjutab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse
vanemteadur Jürgen Aosaar.

Eesti Maaülikooli metsakasvatuse nooremprofessori Reimo Lutteri juhtimisel valminud
uuringus võrreldi mullas elavate seente liigirikkust ning kooslusi erinevates kasemetsas.
Täpsemalt võtsid nad luubi alla nii endisele põllumaale istutatud kaasikud ja sinna
looduslikult tekkinud puistud kui ka metsamaal kasvavad kasemetsad.

Metsamaal looduslikult uuenenud kaasikute mullas elutses rohkem saprotroofse eluviisiga
seeni ehk liike, kes lagundavad surnud orgaanilist ainet. Endise põllumaa mullas
moodustasid aga suurema aga seened, mis elavad puudega sümbioosis ehk mükoriisa 
seened. Kuna endistel põllumaadel kasvavate puistute seas on pooled looduslikult
tekkinud ja pooled inimese istutatud istandikud, näitab selline tulemus, et seente
liigilist koosseisu mõjutab rohkem maakasutuse ajalugu kui puistu tekkeviis.

Lutter ja tema kolleegid proovisid lisaks mõista, kuidas mõjutas seente liigirohkust
ajaloolise metsa lähedust. Vanad kaardid näitasid, et 1930. aastatel ümbritsesid
uuritud metsamaa kaasikuid metsad märksa sagedamini kui põllumaa kaasikuid. Ajaloolise
metsa lähedus ja olemasolu küll toetas suuremat mullaseente mitmekesisust, kuid 
selle mõju oli tagasihoidlik. Samuti mõjutas seentekooslust ja liigirikkust vähesemal
määral mulla keemiline koostis.

![]()

Endisele põllumajandusmaale looduslikult tekkinud kaasik ja metsamaale looduslikult
tekkinud kaasik (paremal). Autor/allikas: Arvo Tullus

Endiste põllumaade kaasikute muldades leidus veel põllumajanduslikele maadele omaseid
seeneliike, kuid ka juba metsamuldadele omaseid liike. Aastate möödudes võib oodata
viimaste osakaalu kasvu.

Kõik uuritud kaasikud kasvasid viljakatel parasniisketel mineraalmuldadel. Eesti
metsanduses kasutatava metsakasvukohatüüpide klassifikatsiooni kohaselt kuulusid
katsepuistud enamasti jänesekapsa kasvukohatüüpi. Eesti metsade levinuimas kasvukohatüübis
kasvab enamus ka meie arukaasikutest.

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1609011311/poldudele-rajatud-kaseistandike-muldades-leidub-rikkalikult-mullaseeni)