# Asjatundjad: Donald Trump võib peagi olla taas USA president, Euroopa peaks selleks valmistuma

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/24211
- Published: 2023-06-18T10:52:04+03:00
- Author: toomas

![]()

Oma karjääri jooksul kuut erinevat USA välisministrit abistanud Aaron David Miller
hoiatab Soomet.

Kui ma oleksin USA toetusele lootev Euroopa liitlane, oleksin mures, märgib Miller.

74-aastane Miller on USA välispoliitika veteran. Ta töötas USA välisministeeriumis
neli aastakümmet ja on nüüd Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali (CEIP) vanemteadur.

Miller ütleb intervjuus Soome [Yle-le](https://yle.fi/a/74-20036559), et USA on 
triivinud olukorda, kus ta on ettearvamatu nii liitlase kui ka vaenlasena.

Ma ütlen seda inimesena, kes esindas Ameerika Ühendriikide huve 25 aastat. Inimesena,
kes mõistab, et USA on teinud vigu ja pannud toime rikumisi, kuid kes usub sügavalt,
et USA võib olla ka hea jõud maailmas.

Aga kui ma oleksin Ameerika Ühendriikide liitlane, oleksin üsna mures selle pärast,
mida tähendab üleminek vabariiklaste valitsusele, kordab Miller.

Vabariiklaste valitsuse puhul viitab Miller riigi eelmisele ja võib-olla ka järgmisele
presidendile Donald Trumpile.

Yle uuris Millerilt ja teistelt ekspertidelt, mida Trumpi naasmine Euroopale tähendaks.

Trump on vabariiklaste presidendikandidaatide selge esinumber. Viimase aasta jooksul
on Trumpi toetus vabariiklaste seas tõusnud, kuna partei valijad on koondunud kohtuasjadega
hädas oleva Trumpi selja taha.

[Arvamusküsitlustes](https://projects.fivethirtyeight.com/polls/president-primary-r/2024/national/)
toetab Trumpi vabariiklaste kandidaadina üle poole erakonna toetajatest.

Mitu süüdistust või võimalik kriminaalkaristus ei lõpeta Trumpi valimiskampaaniat.
USA põhiseaduses pole sätet, mis keelaks süüdistataval või süüdimõistetul presidendiks
kandideerida. Ka Trump ise ütles eelmisel nädalal, et isegi süüdimõistmise korral
püsib ta võidujooksus lõpuni.

Küsitlustes on president Joe Bideni ja Trumpi reitingud üksteisele lähedased, seega
on Trumpil vähemalt teoreetiline võimalus Valgesse Majja naasta.

Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse (CSIS) külalisteadur Sean Monaghan
ütleb, et arutelu Trumpi võimaliku teise ametiaja välispoliitika üle on muutumas
aktuaalseks.

Monaghani sõnul ei osanud Euroopa Trumpi esimeseks ametiajaks valmistuda. Nüüd oleks
oluline sama viga mitte korrata.

Seekord on Euroopal võimalus valmistuda šokitulemuseks. Või ehk isegi mitte enam
nii üllatavaks tulemuseks, märgib ta.

Samal seisukohal on mõttekoja Atlantic Council Põhja-Euroopa osakonna direktor Anna
Wieslander. Trumpi naasmise võimalus toob Euroopas kaasa selge närvilisuse, märgib
ta.

See lisab närvilisust eelkõige Ukrainasse. Trump on mitu korda öelnud, et soovib
Ukraina sõja lõpetada „ühe päevaga” ja seeläbi ära hoida „kolmanda maailmasõja”.

Wieslander ütleb, et Venemaa president Vladimir Putin ei võta tõenäoliselt Trumpi
kampaaniakõnesid tõsiselt. Monaghan räägib ka Trumpi vahendatud rahuläbirääkimistest.

Valimisteni on jäänud peaaegu poolteist aastat. See on tõesti pikk aeg lahinguväljal,
ütleb Monaghan.

Selle asemel tunnevad nii Putin kui ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski peamiselt
huvi USA relvatarnete vastu.

Kas Trump tarniks Ukrainale relvi? Kui mitte, sunniks see Ukrainat Venemaaga läbirääkimisi
pidama, hindab Wieslander.

Monaghan ütleb, et Trumpil oleks Ukrainale antava abi kärpimiseks vabariiklaste 
valijate toetus.

[Pew Research Centeri](https://www.pewresearch.org/short-reads/2023/06/15/as-russian-invasion-nears-one-year-mark-partisans-grow-further-apart-on-us-support-for-ukraine/)
mõõtmiste järgi arvas Venemaa sissetungi alguses alla 10 protsendi vabariiklaste
valijatest, et Ukrainale antud toetus on liiga suur. Rahulolematus toetusega on 
aga pidevalt kasvanud. Tänavuse, 2023. aasta juunis tehtud uuringus leidsid ligi
pooled vabariiklastest, et Ukraina toetamine on liig.

Milleri sõnul on selge, et Trump otsiks abi vähendamise kaudu „väljapääsu” Ukrainast.
Lisaks sellele võiks Trump väga hästi nõustuda Venemaale soodsa rahuprotsessiga,
hindab Miller.

Seda loodab Venemaa ja Kreml on viimasel ajal üha enam märku andnud, et on Trumpi
liitlane.

Venemaa [kehtestas mais majandussanktsioonid](https://www.nytimes.com/2023/05/21/world/europe/russia-sanctions-trump.html)
mitmele ameeriklasele, kellel pole midagi pistmist USA Venemaa-poliitikaga. Selle
asemel ühendab neid kokkupuude Trumpiga.

New Yorgi osariigi ülemkohtu ametnik Letitia James ja justiitsministeeriumi eriuurija
Jack Smith sattusid musta nimekirja.

Venemaa lisas oma sanktsioonide nimekirja ka Georgia osariigi sekretäri Brad Raffenspergeri,
kes ei allunud sellele, kui Trump survestas teda hääli „leidma”, et Trump oleks 
viimaste valimiste häältelugemises Bidenit edestanud.

Venemaa pani sanktsioonide alla isegi kongressi politseiniku Michael Byrdi, kes 
tulistas kongressihoone ülevõtmise päeval Trumpi toetanud märatsejat Ashli ??Babbitt’it.

John Bolton, kes töötas Trumpi riikliku julgeoleku nõunikuna, [on öelnud](https://www.washingtonpost.com/politics/2022/03/04/bolton-says-trump-might-have-pulled-us-out-nato-if-he-had-been-reelected/),
et usub, et Trump kavatseb oma teisel ametiajal USA välja viia sõjalisest alliansist
NATO.

USA seadused [ei ütle selgelt](https://www.defenseone.com/ideas/2022/03/congress-still-needs-protect-americas-nato-membership/363354/),
kas president võib riigi NATO-st välja viia ilma kongressi toetuseta. Praktikas 
saab president seda siiski teha, isegi kui otsus tõenäoliselt kohe kohtus vaidlustatakse.

Milleri sõnul viiks presidendi otsus NATO-st välja astuda USA täiesti kaardistamata
territooriumile. Miller ei pea NATO-st lahkumist tõenäoliseks, kuid on mures selle
pärast, kuidas NATO kriitika on muutunud peavooluks.

[Pew Research Centeri viimaste aastate küsitluste](https://www.pewresearch.org/global/2023/05/10/americans-hold-positive-feelings-toward-nato-and-ukraine-see-russia-as-an-enemy/)
kohaselt suhtuvad NATO-sse positiivselt vaid umbes pooled vabariiklastest valijatest.
Ma poleks seda kunagi uskunud. Varem kõlas vastakaid arvamusi ainult mõlemast äärmusest,
kas vasakult või paremalt, märgib Miller.

Monaghan prognoosib, et Trump jätkab oma esimesest ametiajast tuttav kriitikat NATO
suhtes, mille kohaselt katab USA liiga suure osa sõjalise alliansi kuludest.

Euroopa liitlased peavad valmistuma vaidluseks koormuse jagamise üle ning nad peavad
suutma näidata, et investeerivad senisest rohkem, märgib Monaghan.

Ka Wieslanderi sõnul hakkab Trump uuesti NATO-st lahkumisega ähvardama, et saaks
hiljem öelda, et pani Euroopa riigid oma kaitse-eelarvet suurendama.

Wieslanderile valmistab aga jätkuvalt muret stsenaarium, mille kohaselt Trump nõuab
NATO liitlastelt üha enam liitumist USA vaenlase Hiina vastase võitlusega. See oleks
Euroopa jaoks probleem, märgib Wieslander.

Hoogsalt käivitunud Trumpi valimiskampaania on oma sõnumilt radikaalsem ja kättemaksuhimulisem
kui tema varasemad kampaaniad.

Trumpi kampaaniaretoorika keskmes on alusetud vandenõuteooriad, mille kohaselt olid
eelmised valimised petturlikud ja nüüd on demokraadid petnud ka justiitsministeeriumi
ja föderaalpolitsei vabariiklaste vastu jahti pidama.

Trumpil on õnnestunud radikaliseerida suur osa riigi paremtiivast, panna nad uskuma,
et riigi institutsioonid on tavainimeste vastu. Kampaania populaarseks hüüdlauseks
on saanud avaldus: Nad jälitavad sind. Ma lihtsalt seisan nende teel.

Muu hulgas on Trump [rääkinud](https://www.c-span.org/video/?c5060238/pres-trump-i-justicei-retribution),
et on oma toetajate „kättemaks”, mis hävitab justiitssüsteemi kaaperdanud „varivalitsuse”.
Samuti on ta [kirjutanud](https://truthsocial.com/@realDonaldTrump/109449803240069864),
et USA põhiseaduse paragrahvid tuleks tühistada.

Milleri sõnul võib nõnda sütitatud poliitiline debatt lähitulevikus kaasa tuua peaaegu
kõike, mida USA liitlased peaksid teadmiseks võtma.

USA võib valimiste lähenedes sattuda olukorda, kus Trump on korraga vabariiklaste
kandidaat ja süüdimõistetud kurjategija. USA võib isegi sattuda olukorda, kus vangi
mõistetud Trump võidab valimised ja [annab endale vangistuse ajal armu](https://rollcall.com/2023/06/16/how-inmate-trump-could-become-president-trump-and-pardon-himself/).

Uudistesait [Axios](https://www.axios.com/2022/07/22/trump-2025-radical-plan-second-term)
teatas eelmisel aastal arvukate intervjuude põhjal, et Trumpi leer on pikka aega
töötanud selle nimel, et ümbritseda Trumpi tema teisel ametiajal lojaalsete abilistega.

Wieslander ütleb, et Valges Majas kehtib võimuvahetuseks valmistudes reegel, et 
hoida sidet nendega, kes võivad tõusta presidendi siseringi. Samas lidsab ta, et
on raske isegi arvata, kellest Trumpi sisering koosneb.

Miller arvab samamoodi. Mul pole nõuannet, kuidas valmistuda. Ma arvan, et pole 
võimalust valmistuda, märgib ta.

Axiose info kohaselt plaanib Trump presidendi määrusega vallandada mitu tuhat USA
ministeeriumide ja luureteenistuste ametnikku, et teha riigiasutustes ruumi Trumpi
poliitikat propageerivatele töötajatele.

Suurim oht ??sellele riigile pole Hiina ega Venemaa ega Iraan, vaid meie ise, kirjeldab
Miller toimuvat.

Asjatundjate ühine sõnum Euroopale on, et kontinendi kaitse ei tohi sõltuda USA-
st. Ärge pange kõiki mune ühte korvi, ütleb Wieslander.

Monaghan märgib, et Ukraina toetamine on näidanud, kuidas suur osa USA-st näeb Euroopa
julgeolekut endiselt julgeoleku loomisena ka USA jaoks. Euroopa peab siiski leppima
USA poliitikaga.

Euroopa peab mõistma, et USA keskendub rohkem Hiinale, kuigi Euroopas käib sõda,
hoiatab Monaghan.

Lõpetuseks ütleb Miller, et loodab Euroopalt kiireid jõupingutusi Venemaa ohu all
olevate riikide kindlustamiseks. Ainult kaks NATO riiki on väljaspool Euroopat, 
märgib Miller USA-le ja Kanadale viidates.

Milleri sõnul pole vaja paljut, et olukord Euroopas oleks praegu sootuks teistsugune:
Kujutage ette, mis oleks saanud, kui USA poleks olnud vastu Venemaa rünnakule Ukrainas.
Kas Euroopa oleks suutnud seda vastutust kanda?
 #wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1
iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1 iframe{max-height: 100% !important;}

(Külastatud 72 korda, 72 külastust täna)

### _Loe lisaks_

 [Loe otse allikast](https://eestinen.fi/2023/06/asjatundjad-donald-trump-voib-peagi-olla-taas-usa-president-euroopa-peaks-selleks-valmistuma/)