# Vana-Rooma teed olid seni arvatust käänulisemad

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/241684
- Published: 2026-09-18T09:29:00+03:00
- Author: RSS

Aastakümneid on räägitud, et Vana-Rooma inseneride ehitatud teed olid nii sirged
nagu oleks joonlauaga tõmmatud. Värske [uuring](https://www.nature.com/articles/s41467-026-75453-3)
lükkab nüüd selle levinud müüdi ümber ja näitab, et tänapäevased maanteed on iidsetest
teedest märksa sirgemad.

Andmetest nähtus, et roomlased püüdsid küll ehitada võimalikult otse, kuid nad tegid
seda ainult seal, kus looduslik reljeef seda soosis.

Tulemuseni jõudis rahvusvaheline teadlasrühm Taani, Hispaania ja mitme teise riigi
ülikoolidest. Nad koostasid seni kõige täpsema digitaalse mudeli kogu Rooma impeeriumi
teedevõrgustikust. Nende arvutianalüüs hõlmas ligi kolmesaja tuhande kilomeetri 
jagu iidsete teede andmeid: uuriti nii teede kaldeid, suunda kui ka käänulisust.

Uurijate sõnul määrasid teede näo omaaegsed transpordivahendid ja praktilised vajadused.
Kuna kaupa veeti valdavalt loomade ja raskete vankritega, ei tohtinud tee kalle 
olla liiga järsk. Uuringust selgus, et valdav osa ehk lausa üle 90 protsendi impeeriumi
teedest rajati nii, et nende tõusunurk jäi üheksa kraadi piiridesse.

Eriti ilmekas näide on Alpid, kus kõrgetest mägedest hoolimata suudeti teede kalded
hoida madalamad kui paljudes teistes mäestikes. See nõudis roomlastelt tohutut inseneritööd.
Näiteks tuli mäenõlvadele rajada terrasse ja raiuda teid lausa kaljude sisse, et
tagada ühendus Itaalia ja ülejäänud Euroopa vahel. Kui ees ootas aga keerulisem 
maastik, eelistati sirgjoonele siksakitamist ja orgude läbimist, mis hoidis liikumise
sujuvana.

Kõige olulisemana selgus, et roomlaste taristu mõjutab kaudselt ka tänapäeva eurooplasi.
Paljud meie praegused suured maanteed, eriti Lääne-Euroopas, järgivad nimelt siiani
kunagiste Rooma teede radu. Samas on mitmest omaaegsest asulast kasvanud välja suurlinnad
nagu Pariis või Madrid, mille ümbruses on teedevõrk oluliselt muutunud.

Tänapäeva teed on vanadest sirgemad lihtsalt seetõttu, et moodne tehnika ja ulatuslikud
pinnasetööd võimaldavad takistustest buldooseritega läbi murda. Iidsed teed pidid
aga ümbritseva loodusega kohanema. Lisaks selgus, et toonased provintside pealinnad
paiknesid teedevõrgustiku tuiksoontel: nii toimisid need omaaegsete liiklussõlmedena.

Uurijad kirjutavad oma analüüsist ajakirjas [Nature Communications](https://www.nature.com/articles/s41467-026-75453-3).

###### **Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni _ca_ kell 8.35 ja laupäeval _ca_ kell 8.25.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610141809/vana-rooma-teed-olid-seni-arvatust-kaanulisemad)

![]()