# Energiavaesuse mõõtmist raskendab inimeste erinev soojataju

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/238331
- Published: 2026-09-14T09:56:00+03:00
- Author: RSS

Lähenev talv ja energiahindade kasv on tõstnud Euroopas taas päevakorda küsimuse,
kas inimestel jagub toa soojana hoidmiseks piisavalt raha. Ehkki Eestis paistab 
paberi peal energiavaesuse mõttes olukord võrdlemisi hea, ei pruugi üksikud näitajad
anda Tartu Ülikooli teadlase sõnul edasi tervikpilti.

Energiavaesus tähendab üldjoontes olukorda, kus inimene ei suuda oma kodus enda 
jaoks sobivat temperatuuri hoida. Samas pole Eesti seadustes energiavaesust eraldi
defineeritud ning ka riike pole lihtne võrrelda, sest inimeste hinnang sellele, 
mis on piisavalt soe, erineb.

“Meil ei ole üleeuroopalist sellist mõõdikut, et nii, kui sul on 21 °C kraadi majas
toas, siis see tähendab, et, et sul on piisavalt soe. Meil ei ole sellist ühtset
kraadi, mis ütleks, et meil on soe,” sõnas Tartu Ülikooli Johan Skytte instituudi
projektijuhi Hanna Laius. Näiteks võib ühes riigis pidada 21-kraadist tuba täiesti
piisavaks, teises peetakse mugavaks alles 25 kraadi. Seetõttu mõjutab ka inimeste
enda hinnang seda, millisena energiavaesus statistikas paistab.

Laius kinnitas, et Eestis kuuluvad haavatavamate rühmade hulka pensionärid, üksikvanemad
ja maapiirkondades elavad inimesed. Sissetuleku kõrval on väga tähtis ka maja seisukord.
Paljud Nõukogude ajal ehitatud hooned on halvasti soojustatud ja nende kütmiseks
kulub rohkem energiat.

“Kui nii-öelda akna vahel puhub tuul, siis sa võid päris kütta nii palju kui torust
tuleb, aga lihtsalt sa ei küta soojaks piisavalt enda elamist, kui sul elamine üldse
sooja ei pea,” lisas Laius.

Tartu Ülikooli Energy Poverty Nexuse projektis püütakse nüüd luua Eestisse energiavaesuse
seirekeskust. Asutuse töösse on kavas kaasata lisaks riigiasutustele ülikoolid, 
energiaettevõtted ja Eesti Korteriühistute Liit.

Üks keskuse keskne ülesanne olekski energiavaesuse näitajate ja statistika seire
ning muuta need  teiste Euroopa riikidega paremini võrreldavaks. “Seire on osades
riikides väga hea, teistes riikides on see veel nii-öelda lapsekingades. [Tuleb 
tööd teha,] et näitajad ka oleksid võrreldavad üle Euroopa,” leidis Hanna Laius.

Seirekeskus peaks aitama hinnata, millised toetused ja muud meetmed energiavaesust
tegelikult vähendavad. Laiuse hinnangul oleks ajutisest arvete kompenseerimisest
püsivam lahendus parandada kodude energiatõhusust. Ehk mida vähem maja soojust kaotab,
seda vähem mõjutab perede toimetulekut see, palju energiahind kõigub.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610137528/energiavaesuse-mootmist-raskendab-inimeste-erinev-soojataju)

![]()