# Madis Müller: euroala intressimäärad pole veel tippu läbinud

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/23772
- Published: 2023-06-16T11:21:00+03:00
- Author: toomas

![]()

[Otsustasime neljapäeval Euroopa Keskpanga nõukogus](https://www.err.ee/1609008296/euroopa-keskpank-tostis-intresse-taas-0-25-protsendipunkti-vorra)
tõsta rahapoliitilisi intressimäärasid 0,25 protsendi võrra, sest hinnatõus euroalal
on endiselt liiga hoogne vaatamata sellele, et see oli maikuuks eelmise aasta sügisel
kümne protsendi ületanud tasemelt langenud kuue protsendi juurde.

Ühtlasi peegeldab meie otsus Euroopa Keskpanga nõukogu parimat arusaamist euroala
majanduse väljavaatest, aga ka ootusi, et hinnatõus aeglustub ning senised intressitõusud
hakkavad järjest enam mõjuma. Kui lähikuudel laekuvad majanduse käekäigu kohta uued
andmed, tuleb neile värske pilguga otsa vaadata ja teha järgmised otsused.

Kõige enam mõjutab ettevõtete ja inimeste laenu- ja hoiuseintressimäärasid nüüd 
3,5 protsendini jõudnud intressimäär, millega kommertspangad saavad keskpangas raha
hoiustada. Otsus ise ei olnud finantsturgudel ilmselt kellegi jaoks üllatav, mistõttu
ei peaks see vahetult ja kohe mõjutama Eesti laenuvõtjate jaoks olulist kuue kuu
euribori intressimäära.

Kuigi hinnatõusu kiirus euroalal on poole aastaga oluliselt taltunud, on Euroopa
Keskpanga värske majandusprognoosi järgi muutunud varem oodatust ulatuslikumaks 
just loomult püsivam hinnasurve, mida lükkab peamiselt tagant suhteliselt kiire 
palgatõus.

Majanduse jahtumine nii euroalal kui ka Eestis viimase poole aasta jooksul on tavatu
seetõttu, et see on käinud käsikäes väga madala tööpuudusega. See võib peegeldada
ettevõtjate tunnetust, et ehkki majanduse väljavaade on keeruline, pole see siiski
lootusetu. Küllap tooks töökohtade vähendamine ettevõtjate vaatest hiljem kaasa 
veelgi suuremaid raskusi uuesti sobivate töötajate leidmisel. Lisaks aitab püsivalt
kiire palgatõus taastuda inimeste ostujõul, mis oli eelmisel aastal löögi all nii
euroalal tervikuna kui ka Eestis.

Kui veel mõned kuud tagasi oli Euroopa finantsturgudel üheks peamiseks mureks USA
pangandussektorist alguse saanud probleemide ulatuslikum levimine ka meie mandrile,
siis nüüd on pigem tähelepanu sellel, kas ja kui kiiresti võiks euroala majandus
uuesti taastuma hakata.

Kust tuleb aga kindlustunne, et praegu madalseisus olev majandus taas kasvule pöörab?
Alustuseks tuleb siiski rõhutada, et ilmselt ongi vähe neid, kes julgevad eeldada
lähiajaks väga kiiret majanduskasvu euroalal või ka Eestis.

Kindlasti hoiavad majanduse kasvuhoogu mõnevõrra tagasi kiiresti kerkinud intressimäärad,
mis pidurdavad laenamist ning muudavad rahastamistingimused ettevõtete jaoks üldiselt
keerulisemaks. See käib paraku käsikäes keskpanga pingutustega kiire hinnatõusu 
kontrolli alla saamiseks. Endiselt on tegemist valikuga kahe halva vahel: kiire 
hinnatõusu jätkumine või varasemast kõrgemad intressimäärad.

“Käsikäes hinnatõusu aeglustumise ja jätkuva palgatõusuga taas paranemas inimeste
ostujõud.”

Samal ajal on aga ka häid uudiseid: võrreldes aastatagusega on tunduvalt madalamad
energiahinnad, mis olid mäletatavasti eelmisel aastal ettevõtete jaoks üheks peamiseks
probleemiks. Ekspordinõudlus taastub tasapisi ning probleemid tarneahelates on samuti
enamjaolt lahenenud. Lisaks on käsikäes hinnatõusu aeglustumise ja jätkuva palgatõusuga
taas paranemas inimeste ostujõud, mis aitab eeldatavasti kaasa jaemüügimahu taastumisele.

Ettevõtete käekäiku hinnates tuleb tõdeda, et eelkõige on keerulisemas olukorras
on tööstusettevõtted ja paremini on seni läinud teenuste müügiga tegelevatel ettevõtjatel.
Sama kehtib jällegi nii Euroopas tervikuna kui ka Eesti ettevõtjate puhul. Eestis
on mured tööstussektoris vast isegi suuremad, sest tellimuste maht on eriti järsult
kukkunud Põhjamaades, mis on meie jaoks väga tähtis eksporditurg.

Eelkõige mõjutab paljusid Eesti ekspordiettevõtteid, mis tegutsevad ehituse või 
ehitusmaterjalide tootmise alal, just Rootsi ehitusturu nõrkus. Võrreldes teenuseid
müüvate ettevõtetega mõjutavad intressitõusud euroalal tööstusettevõtteid tavaliselt
vahetumalt ja kiiremini, kuna neil on suurem vajadus teha oma investeeringuid laenuraha
abiga.

Mida võib aga Euroopa Keskpanga otsustest oodata edaspidi? Ühelt poolt võib tõdeda,
et Euroopa Keskpanga intressitõusud pole tõenäoliselt veel selleks korraks lõppenud.
Selle põhjuseks on ootused, et hinnatõus euroalal püsib veel enam kui aasta jooksul
eeldatavasti selgelt kiirem kui keskpanga eesmärgiks seatud kaks protsenti.

Samal ajal on selge, et juba rakendatud intressitõusud on majandusele mõju avaldamas.
Laenuraha ei ole enam nii odav ja lihtsasti kättesaadav, kui see on olnud varasematel
aastatel ning juba on vähenenud ka väljastatud laenude maht. Siit edasi minnes tasubki
keskpankuritel hinnata oma seniste otsuste mõju ning langetada järgmised otsused
järk-järgult ning laekuvate uute andmete pinnalt.

Lõppeesmärk on keskpanga jaoks selge: tarvis on kiire hinnatõus kontrolli alla saada,
sest kui me sellega hakkama ei saa, kannatavad lõpuks nii inimesed kui ka ettevõtted.

[Loe otse allikast](https://www.err.ee/1609009445/madis-muller-euroala-intressimaarad-pole-veel-tippu-labinud)