# Briti teadlased esitlesid sünteetilisi inimembrüoid

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/23656
- Published: 2023-06-15T14:14:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Rahvusvahelise Tüviraku-uuringute Seltsi konverentsil esitletud tulemuste kohaselt
ei moodustunud sünteetilistel embrüotel südant ega ajualget. Samas arenesid ümberprogrammeeritud
embrüonaalsetest tüvirakkudest nii platsenta, rebukoti kui ka embrüo enda moodustumiseks
tarvilikud rakud[. Ajalehe The Guardian teatel](https://www.theguardian.com/science/2023/jun/14/synthetic-human-embryos-created-in-groundbreaking-advance)
pole siiski lähitulevikus näha, et neid kasutataks kliinilistes rakendustes.

Hakatuseks pole veel teadlaste sõnul selge, mis juhtub sel viisil saadud embrüotega
pärast lootelehtede moodustumisega võrreldavat arenguetappi. Verstapostini jõudes
hakkab moodustuma looterakkudest mitmekihiline struktuur, need lahknevad eri rakuliinideks
ja kujunevad välja kolm põhilist kehatelge. Liiatigi on taoliste embrüote inimeste
emakasse siirdamine keelatud, ehkki nendega laboris erinevate katsete tegemine on
enamikes riikides üheselt reguleerimata.

Uuringuid eest vedanud Cambridge’i Ülikooli arengu ja tüvirakkude bioloogia professori
Magdalena Żernicka-Goetzi sõnul loodavad teadlased sünteetiliste embrüote abil paremini
mõista, mis juhtub inimembrüotega nende varajases arengujärgus. Suurem osa geenihäiretest
ja teistest bioloogilistest põhjustest tingitud raseduse katkemistest leiab aset
just sel ajal.

Samas lubatakse kasvatada päris inimembrüoid laborites ainult 14. päevani. Augu 
võiksidki täita sünteetilised embrüod. Eelnevalt peavad eetikakomiteed aga otsustama,
kas tüvirakkudes kasvatud embrüotele peaksid laienema samad reeglid, kui munaraku
viljastamisel saadud embrüotele.

Żernicka-Goetz nentis, et nende sünteetilistel embrüotel polnud südant, soolestikku
ja moodustuma polnud hakanud ka aju. Samas märkas töörühm embrüoid uurides munarakkude
ja spermide eelkäijarakke.

Teadlased on teinud varem sarnaseid katseid hiirte ja ahvidega. Nii õnnestus kasvatada
nii Żernicka-Goetzi töörühmal kui ka Iisraeli teadlastel mõne aasta eest hiireembrüotele
sarnanevaid struktuure, millel oli ka eristatav soolestik, tuksuv süda ja ajualge.
Need emashiirte emakasse siirdades katkes loomade tiinus aga enne järglaste elavalt
ilmale toomist.

Sarnaseid katseid ahvidega teinud Hiina teadlased täheldasid loomadel küll alguses
märke rasedusest, ent need katkesid paar päeva pärast embrüote siirdamist. Praeguseni
pole teada, kas probleem oli tehniline või ei mõiste teadlased veel piisavalt hästi
alusbioloogiat.

Magdalena Żernicka-Goetzi töörühma värskeid tulemusi pole avaldatud veel eelretsenseeritud
teadusajakirjas.

![]()

[Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1609008209/briti-teadlased-esitlesid-sunteetilisi-inimembruoid)