# Tehisaru ahnus ajab kvaliteetse info keelumärgi taha

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/234866
- Published: 2026-09-08T12:31:00+03:00
- Author: RSS

Tehisarurakendused ja selle agendid pakuvad inimestele sedavõrd häid ülevaateid,
et neil kipub kaduma isu külastada nende aluseks olevaid veebilehti. Teenimata jäänud
tulu ja kasvanud serverikoormus tõotavad muuta terve veebi toimimisloogikat, nendib
[R2 tehnikakommentaaris](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal) Kristjan Port.

Domineeriva otsinguteenuse pakkujana koguneb Google serveritesse igasugust potentsiaalselt
huvitava sisuga teavet. Taoline ainulaadne vaade maailmas toimuvale põhjustas aastaid
tagasi parasjagu hirme. Kardeti, et ettevõte näeb inimeste huvide taga suurte ja
oluliste protsesside mustreid. Teistest suurem informeeritus on olnud oluline ebavõrdsust
tekitav mehhanim.

Et Google insenerid ei saaks võimalikku teabe eelist näiteks börsil ära kasutada,
on neil juriidiliselt keelatud ja tehniliselt takistatud kasutada ettevõttesse kogunevaid
otsinguandmeid aktsiatega kauplemiseks. Teabe asümmeetria eksisteerib alati, kuigi
seda saab vähendada. Google seda tegigi, demokratiseerides osa otsingutega seotud
teabest avalikkusele loodud trendide ja otsingute märksõnade[ analüüsi tööriistadega](https://developers.google.com/search/blog/2025/07/trends-api).

Küll aga põhjustas pahameelt otsingurobotite väsimatud veebilehtede külastused. 
Teabe indekseerimine ja korrastamine moodustavad aga kogu teenuse väärtusloome selgroo.
Inimese käitumises esineb huvitav nähtus, milles nõustub ta kannatama, kui saab 
sellega ka endast suuremale haiget teha. Veebi asuti püstitama panema keelumärke,
millega keelati otsingurobotite oma õuele tulek. Mõne jaoks kestab väike lahing 
tänapäevani, isegi kui veebikodupidajad sõltuvad ise paremast teabeteenusest.

Enamusega saavutati senini enam-vähem püsinud kompromiss. Veebileht lubab otsingurobotil
sealset teavet koguda. Google kaasab selle küsijate teenusesse ja teabe otsija näeb
linki. Osa neist jõuavad algse allika juurde ning veebileht saab tähelepanu, võidab
mõju või kogub reklaamitulu. Keegi ei saanud midagi tasuta.

Nüüd on veebiruumi kodurahu taaskord ohus. Tehisintellekt algatas järjekordse andmete
kogumise laine ja kasvatas lõppkasutajate analüütilist võimekust. Omamoodi uus demokratiseerimise
laine vähendab lõhet tavaliste inimeste ja institutsionaalsete teabe kasutajate 
vahel. Uues võidujooksus koguvad TI-teenused nende nutikust edendavat teavet ja 
nüüd läkitavad ka lõppkasutajad oma agentide armee tegema seda sama.

Uus tüliallikas on tegelikult vana probleem uues kuues. Otsinguteenuste ja infoallikate
vahelist enam-vähem talutavat rahu hoidunud sotsiaalne kokkulepe on rebenemas tehisintellekti
agentide tõttu. Isegi Google’i otsinguteenus pakub otsingutulemuste lehitsemise 
asemel TI-agendi koostatud vastuseid.

TI-d koolitatakse olulisel määral aset internetis leiduva teabega. TI-ettevõtted
vajavad veebist ammutatavat teavet nii mudelite treenimiseks kui ka agentidele värske
informatsiooni hankimiseks. Selle asemel, et saata teabehuviline hiljem veebisaiti
külastama, mille eest viimane tasu teeniks, koostab TI sedavõrd ammendava vastuse,
et veebipidaja võib koristada vaid koduukse eest digitaalset prahti ja katta selle
ülalpidamiskulusid.

Lähedase ja vahest probleemsema näite pakub Vikipeedia, [mille külastavus kukkus](https://www.404media.co/wikipedia-says-ai-is-causing-a-dangerous-decline-in-human-visitors/)
koos ChatGPT populaarsuse kasvuga. Vikipeedia rahastus ei rajane lugejate külastuste
reklaamirahaks muutmisele, kuid kui lehte külastab vähem inimesi, mõjutab see annetuste
suurust, panus kogukonda, uute toimetajate värbamist ja teabeteenuse tajutavat väärtust.
Samal ajal Vikipedia servereid traalivad TI-agendid tekitavad aga organisatsioonile
märkimisväärseid taristukulusid. Tehisintellekt tarbib avalikku teavet, nõrgestades
samal ajal seda loovat ja korrastavat inimestest ökosüsteemi.

See avab veel ühe seose inimeste käitumist vormiva loogikaga. Selleks on veebisaidi
teabe kvaliteedi hind. Mida rohkem on omanik kvaliteetse teabe nimel teinud tööd
ja kulutusi, seda väiksem on tema motivatsioon lasta robotitel teavet tasuta traalida.
Seevastu libauudiste ja valeteabe loojad on levikust vägagi huvitatud. Nii võivad
lõppkasutajaid teenindavad agendid tahtmatult omandada eksitavat teavet ja õppida
halbu kombeid.

Lähitulevikus ei pruugi TI kimbutavad probleemid tuleneda inimesega konkureerivast
intellektist. Probleemiks võivad kujuneda teabele juurdepääsu majanduslikud stiimulid.
Ajalehed nõuavad lugemise eest raha, teadusartiklite vahendajad teevad seda sama,
aga propaganda reostab teaberuumi nagu tasuta kilekotid.

Hakkasime just rõõmustama meile teavet vahendava tehisintellekti abi üle. Niipea
kui see tõsiselt tööle asus, hakkas aga tõde tema eest uksi sulgema. Võib-olla oleme
avastamas täiesti uut küsimust – miks peaks maailma parim teave üldse laskma ennast
leida?

###### **Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2󠀁[ saates “Portaal”](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)󠁿.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610131915/tehisaru-ahnus-ajab-kvaliteetse-info-keelumargi-taha)

![]()