# Eestlaste meeles mõlgub eeskätt vanaema surm - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/23476 - Published: 2023-06-14T09:11:00+03:00 - Author: toomas ![]() Selle aasta alguses läbi viidud uuringus soovisin välja selgitada inimese elukaare ja tervisliku seisundiga seotud sõna-assotsiatsioone. Üks selline sõna oli ka surm. Palusin selleks katsealustel anda esitatavale stiimulsõnale, sh surmale, esimene kaalutlemata, spontaanne vastus. Kokku võttis sellest osa 714 eesti emakeelega inimest. Tulemusi võrdlesin Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku aastatel 2016– 2018 [kogutud sõna-assotsiatsioonidega](https://www.eki.ee/dict/assotsiatsioonid/), kirjutab Tallinna Ülikooli nooremteadur Mai Raet. Käesolev uuring osutas, et mõne pereliikme lahkumine ei ole sageli esimene sõnaga _surm_ seostuv asi. Laias laastus kinnitas katse Vainiku 2021. aastal avaldatud koroonakriisieelseid tulemusi. Sarnaselt temale moodustasid sagedasemast alustades esikolmiku _elu_, _kirst_ ja _matus_. Erinevus kahe andmekogu vahel saab 2023. aasta alguses tehtud katses täheldada sõna _must_ esilduvuse muutust. Kui Vainiku pingereas oli selle osakaal 1,9 protsenti, siis värskemas uuringus oli selle osakaal tõusnud 5,5 protsendile. Peamise nn süüdlasena saab kahtlustada koroonadiskursust. Haigust võrreldi tihti _katku_ ehk _musta surmaga_, mis tõi _musta_ ja _surma_ vahelise seose varasemast tugevamalt esile. Lisaks sõnale _must_ anti 2023. aastal võrreldes 2018. aastaga oodatust rohkem vastuseks ka sõnu _kurb _ja _lein_. Ennustavast vähem esines aga sõna _vikat_. Tulles tagasi pereliikmete juurde, kokku nimetati erinevaid pereliikmeid 41 korral ehk need moodustasid kõigist vastustest 5,7 protsenti. Kõnealuse katse tulemuste põhjal seostasid eestlased surma kõige sagedamini just _vanaemaga_ – 14 korda. Võrdlusena: _vanaisa_ toodi välja üksnes viiel korral. _Vanaema_ järel sageduselt teine pereliige oli _isa_, keda nimetati 12 korral, ning _ema_, sh _emmet_ üheksal korral. _Tädi_ leidis 714 vastusest mainimist ühel korral. Teisi pereliikmeid, nagu _venda_, _õde_ või _onu_ jt ei mainitud. Miks seostatakse surmaga just vanaema, selle üle saab üksnes spekuleerida. Aastal 2021 oli Eestis meeste oodatav eluiga naiste omast ligi üheksa aastat lühem. Nõnda elavad vanaemad sageli kauem kui vanaisad ja lapse esimene meeldejääv kokkupuude surmaga oli tõenäoliselt just vanaema lahkumine. Vanaisa sureb sagedamini enne lapselapse sündi või tolle varases elueas, kus sündmust ei mäletata. Lisaks sellele mängivad just vanaemad olulist rolli lastelaste üles kasvatamisel ja niivõrd keskse isiku surm on vaieldamatult oluline kaotus. Surm ja sellega seonduv on intiimne ja isiklik teema. Sellegipoolest võib näha teatud seaduspärasid, mida mõjutab peaasjalikult kultuuriruum, milles elatakse. Uurides sõnaassotsiatsioone saame rohkem aimu sellest, kuidas on ühe või teise keelekollektiivi maailm korraldatud. Nõnda võivad erineda ka surmaga seonduvad assotsiatsioonid, sõltudes nt religioonist, tavadest-kommetest jne. Näiteks eestlased seostavad sõnaga “surm” väga tugevalt sõna “kirst”: nii 2018. kui ka 2023. aastal oli see sõna “elu” järel teisel kohal. Samas näiteks sarnane katse [Slovakkias](https://ostium.sk/language/sk/the-most-frequent-connotations-of-the-concept-of-death-in-young-adults/) ja [USA-s](https://doi.org/10.3758/BF03200738) näitas, et kirstu seos surmaga oli võrreldes eestlaste tulemustega pigem nõrk. Niisiis: uurides keelt, uurime ka meelt ehk sõna-assotsiatsioonide abil on võimalik saada sissevaade ühtlasi nii indiviidi isiklikku kui ka jagatud, kollektiivsesse teadvusesse. ![]() [Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1609006355/eestlaste-meeles-molgub-eeskatt-vanaema-surm)