# Lestade vähese arvukuse taga on Läänemere kehv seis

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/234428
- Published: 2026-09-09T06:18:00+03:00
- Author: RSS

Kuigi kalurid näevad lestade vähese arvukuse taga invasiivse võõrliigi pealetulekut,
on kalateadlase sõnul selle põhjuseks Läänemere kehv hüdroloogiline seis, mida on
ilmselt mõjutanud inimtekkelised kliimamuutused.

MTÜ Läänemaa rannakalanduse seltsi esimehe ja elukutselise kalamehe Taavi Suitsbergi
sõnul on kalameeste seas teadmine, et lesta arvukuse vähenemise taga on ivasiivne
võõrliik ümarmudil, kes kohalike kalaliikide eest toidu ära sööb ning kiiremini 
paljuneb.

Samas on mudilate arvukuse kasv kalameeste jaoks kahe otsaga asi, sest kuigi nad
väidetavalt lestaliike välja söövad, on nemadki söögikalad ning toiduks teistele
suurematele kaladele, leidis Suitsberg.

Siiski tõdes kalamees, et tema ei oska täpselt öelda, miks lestade arvukus väheneb,
ning jutt võõrliigi mõjust on kalameesteni jõudnud samuti teadlaste kaudu.

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna rannikumere
kalanduse töörühma juhataja Redik Eschbaumi sõnul on veeökosüsteemid nii keerulised,
et liigi kehvema käekäigu kohta on raske üht täpset põhjust välja tuua.

Küll aga kinnitas teadlane, et asi otseselt toidupuuduses olla ei saa, sest kõhnunud
lesti nad leidnud pole. Samuti on lestade arvukus olnud madal juba enne ümarmudila
suuremat levikut ning see kõik viitab hüdroloogilisele seisule.

Eschbaumi sõnul on lestast halvemas olukorras tursk, kelle kudemine sõltub sarnaselt
lestale soolase vee sissevoolust. Nende püüdmine on Läänemeres sootuks keelatud.

Lesta ja tursa ühisnimetaja on pelaagiline mari, mis tähendab, et see hõljub vees
vabalt ega kleepu veealuste taimede ning esemete külge. Need liigid kudevad sügavasse
ja soolasemasse veekihti ning seal mari ka areneb.

Eschbaumi hinnangul võib oletada kaht põhjust, miks kudemine on neil liikidel raskemaks
läinud. Esiteks võib selleks olla merepõhjas lagunev vetikamass, mille tõttu pole
seal piisavalt hapnikku.

Teisalt on spekuleeritud, et kliimamuutustega on tuulesuunad muutunud. “Soolase 
vee sissevool pole enam nii ulatuslik ja ei toimu sellel ajal, kui vanasti toimus.
Aga seda ei oska ju kalad oodata,” ütles teadlane.

Ajalooliselt on Eschbaumi sõnul Läänemeres eristatud kaht lesta rassi – süvikukudulesti
ja rannikukudulesti. Hiljem on siiski selgunud, et tegemist on kahe täiesti eraldi
kalaliigiga.

Kuigi Läänemere lest on hea näide kiirest evolutsioonist, on nende kahe liigi kohanemine
erinev. Nii on näiteks rannikukudulestaga olukord veidike parem, kuid nemadki vajaksid
soolasemat vett.

Kuigi teadlase sõnul pole lähiajal lestade arvukuse tõusu oodata, ei saa siiski 
öelda, et tegemist on ohustatud liikidega.

Lest on sel aastal Eesti aasta kala.

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610132029/lestade-vahese-arvukuse-taga-on-laanemere-kehv-seis)

![]()