# eDNA-põhine seire aitab invasiivseid võõrvähke kiiresti avastada

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/234180
- Published: 2026-09-09T10:16:00+03:00
- Author: RSS

Traditsioonilistest seiremeetoditest jääb Eesti jõevähki ohustavate võõrliikide 
ohjamisel väheks. Kiiresti ja tõhusalt aitab neid liike leida aga eDNA ehk keskkonna-
DNA meetod, osutab Eesti Maaülikoolis kaitstud [doktoritöö](https://dspace.emu.ee/items/2b27a3ca-9643-4263-becb-a5747367cc95).

Invasiivsed võõrvähiliigid levivad Eesti mageveekogudes üha uutele aladele ja ohustavad
siinset ainsat kohalikku vähiliiki jõevähki. Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritöö
näitab, et üksnes traditsioonilistest seiremeetoditest võõrliikide leviku ohjamiseks
ei piisa. Keskkonna-DNA ehk eDNA kasutamine võimaldab aga võõrvähke avastada senisest
tõhusamalt ja leviku varasemas järgus.

Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli nooremteadur Michael Oliewo Aluma uuris
oma doktoritöös “Invasiivsete võõrvähiliikide levikumustrid ja eDNA‑põhine seire
Eesti sisevetes jõevähi (_Astacus astacus L._) kaitseks” invasiivsete võõrvähiliikide
levikut Eestis. Ta thindas eDNA meetodi sobivust jõevähi, võõrvähkide ja vähikatku
tekitaja seireks. Töö ühendab pikaajalise levikuseire molekulaarsete meetoditega,
et toetada jõevähi kaitset ja magevee-elustiku säilitamist.

**Signaalvähk levib uutele aladele**

Uuringust selgus, et alates 2008. aastast on signaalvähk kanda kinnitanud vähemalt
viies uues asukohas Eestis ning levib väljapoole seni teada olnud piirkondi. Samal
ajal on jõevähi asurkonnad kadunud mitmest paigast, sealhulgas Riksu ojast ja Pärnu
jõe suudemalalt. Tulemused osutavad, et invasiivsete võõrvähiliikide levik võib 
olla kaasa aidanud kohalike jõevähiasurkondade vähenemisele või kadumisele.

Doktoritöös hindas Michael Oliewo Aluma ka praegu kasutatava püügipõhise seire tõhusust.
Selgus, et kuigi katsepüük on oluline seirevahend, on selle mõju invasiivsete võõrvähkide
arvukuse vähendamisel piiratud. Samuti ei pruugi püügimeetoditega avastada väikese
arvukusega või alles levima hakanud asurkondi.

**Vees leiduv DNA reedab liikide kohalolu**

Olulise uuendusena rakendasid Michael Oliewo Aluma ja kolleegid Eestis vähkide ja
vähikatku seireks eDNA meetodit. Selleks analüüsisid nad vees leiduvat geneetilist
materjali, mis võimaldab liike tuvastada neid püüdmata.

Uuringus tuvastas töörühm eDNA abil edukalt nii jõevähi, signaalvähi kui ka ogapõskse
vähi ning vähikatku tekitaja (_Aphanomyces astaci_) esinemise. Jõevähi tuvastamise
täpsus ulatus 100 protsendini ja signaalvähil 87,5 protsendini.

Eesti Maaülikooli uurimisrühm osales ka ulatuslikus laboritevahelises ringtestis,
kus võrreldi erinevate Euroopa laborite eDNA analüüside toimivust. Tulemused kinnitasid,
et Eestis kasutatav metoodika on usaldusväärne ja võrreldav teiste Euroopa laborite
omaga, toetades eDNA-põhise seire laiemat kasutuselevõttu.

Aluma sõnul ei asenda keskkonna-DNA meetod täielikult traditsioonilisi seireviise,
kuid võimaldab neid oluliselt täiendada. “See aitab avastada invasiivseid liike 
ja haigustekitajaid varem ning annab seega paremad võimalused jõevähi kaitseks,”
ütles doktoritöö autor.

Doktoritööst järeldub, et Eesti mageveekogude elurikkuse säilitamiseks on vaja integreeritud
lähenemist, mis ühendab traditsioonilise seire ja uued molekulaarsed meetodid. eDNA
põhine seire loob tugeva aluse invasiivsete võõrvähiliikide ja vähikatku varajaseks
avastamiseks. Samuti võimaldab see tulevikus täiendada riiklikke seireprogramme.

_Doktoritöö täistekstiga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis [EMÜ DSpace](https://dspace.emu.ee/items/2b27a3ca-9643-4263-becb-a5747367cc95)._

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610132662/edna-pohine-seire-aitab-invasiivseid-voorvahke-kiiresti-avastada)

![]()