# Koolipsühholoog: koolitõrke märgid ilmnevad lastel üha varem

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/233890
- Published: 2026-09-07T10:38:00+03:00
- Author: RSS

**Kui palju te olete oma töös kokku puutunud nende noortega, kellel ühel hetkel 
kaob tahtmine õppida?** 

Mulle tundub, et neid noori on iga aastaga järjest rohkem ja tegelikult me praegu
võib-olla ei räägigi enam noortest, vaid juba lastest. Koolitõrke teema on liikunud
üha nooremate laste hulka ja meil on ka kuulda seda, et juba lapsed ei taha käia
lasteaias. Ehk siis teinekord saab tõrge alguse enne, kui lapsed kooli jõuavad. 

**Millest see tõrge tekib? **

Ma mõtlen koolitõrkest kontseptsioonina niimoodi, et koolitõrge on midagi sellist,
kui lapse vajadused ja keskkond ei ole omavahel heas kooskõlas. Ehk siis keskkonnas
on midagi, mis tekitab lapsele tunde, et ta ei taha sinna minna. Põhjuseid võib 
olla hästi erinevaid.

Kui me räägime noortest, siis sageli on näha, et koolitõrge ja vaimse tervise häired
tulevad kõige enam päevakorda siis, kui algab puberteet ehk kui hormoonid tööle 
lülituvad ja noorel tekivad küsimused: kes ma üldse olen ja mida ma siin maailmas
teen? Tekib ka mure kooli lõpetamise pärast ja mida peaks edasi tegema.  

Kõige rohkem tekib koolitõrget kolmandas kooliastmes, aga tavaliselt on märgid ikkagi
juba varem näha. Täna on ka algkoolis lapsi, kes ei taha kooli tulla. Esimesse klassi
tuleb lapsi, kellel on kohanemisega keeruline. 

Me näeme ka seda, et teinekord kaovad viielised õpilased ühel päeval koolist ära.
Nad ei jaksa enam tulla, nad ei jaksa hommikul üles ärgata, nad lihtsalt ei jaksa
kooli tulla. 

Me elame hästi inforohkes ja edumeelses ühiskonnas. Lastelt oodatakse väga palju
ning neile ei anta aega eakohaselt ja individuaalselt areneda, sest ootused on kõrged.

Selline edumeelne ühiskond toodab seda, et kogu aeg peab olema erakordne.  Sa pead
kogu aeg kõike tegema kõige paremini. Sa ei saa käia trennis niimoodi, et sa lihtsalt
niisama käid, vaid sa pead käima võistlustel ja võitma, koolis saama häid hindeid,
olema mingil alal andekas ja silmapaistev. 

Lapsed kasvavad selles keskkonnas ja võtavad need ootused omaks ning hakkavad iseendalt
hästi palju ootama. Lapsed on iseenda suhtes ülikriitilised. Teinekord ongi, nagu
öeldakse, et inimene on iseenda kõige suurem vaenlane ja lastega on samamoodi.  

Kui räägime noortest, kellel on koolitõrge juba välja kujunenud, siis saame tavaliselt
rääkida ka läbipõlemisest. Kui üks täiskasvanud inimene põleb läbi, saab ta olla
päris mitu kuud haiguslehel ja mitte midagi siin maailmas väga ei juhtu. Noorel 
läheb aga kogu aeg rong eest ära. Noored ise ütlevad ka, et nad ei saa olla nädal
aega kodus haige, sest pärast on vaja koolis nii palju järele õppida.  

**Kuidas neid noori aidata, kel on tekkinud koolitõrge? **

Esiteks tuleb neid kindlasti märgata. Siin saavad kool ja kodu teha tihedat koostööd.
Kui lapsevanem märkab, et lapsega on midagi teistmoodi, siis ta püüab kõigepealt
oma lapsega kodus rääkida, küsida, mis on juhtunud, ja suhelda ka julgelt kooliga.
Küsida, kas koolis on toimunud mingisugune muutus, mis on viinud lapse sinnamaani,
et ta ei taha enam kooli minna. 

See võib ühelt poolt olla seotud suhetega ja teisalt sellega, et õppeprogrammis 
on võib-olla vaja mingisugune muudatus teha, sest laps ei tule selle õppeprogrammiga
toime, mida ta peaks parasjagu õppima.

Neid põhjuseid võib olla hästi erinevaid, mis tekitavad nii tugevat stressi, et 
viivad vaimse tervise häireteni. See omakorda viib selleni, et laps ei suuda koolis
käia, õppida ning ta ei tunne rõõmu sellest, mida ta teeb. 

See noor vajab kindlasti toetust, kuidas mitte kukkuda sinna auku, kuidas mitte 
libiseda. Kui juba libisema läheb, on hästi keeruline tagasi tulla. Kui tagasi ei
tule, siis mida kauem laps koju jääb, seda keerulisem on tal tulla tagasi koolikeskkonda.

**Sageli räägitakse haridussüsteemist välja kukkuvatest noortest kui kehvema sotsiaalmajandusliku
taustaga noortest. Teie jutu järgi tundub, et praegu enam niiviisi öelda ei saa.**

Jah, mulle tundub ka, et päris nii-öelda ei saa. Eks see on piirkonniti loomulikult
erinev, aga ma arvan, et toetussüsteem on see, mis tegelikult toetab seda, et noor
tuua kas kooli juurde tagasi või ennetada väljalangemist. 

Ennetusega on ka see lugu, et me tõenäoliselt ei ole saanud statistikat selle kohta,
kui palju see ennetus on päästnud neid, kes muidu oleks võib-olla läinud sinna ääre
peale.

Küll aga teame seda, et nende noorte hulgas, kes seda tuge vajavad, on väga suur
protsent neid, keda on võimalik kooli juurde tagasi saada, kui neile seda tuge pakkuda.
Ja teha seda ikkagi perega koostöös.

Koolis on võimalik teha päris palju lapsele sobiva keskkonna loomiseks. Näiteks,
kui laps on maha jäänud või tal on tekkinud üleliigne ärevus või meeleoluhäired,
siis me teame, et selle lapse jõudlus on sel hetkel väiksem ja sellega tuleb arvestada.
Saab toetada individuaalse õppekava alusel tema õppimist kasvõi ajutiselt kodus.

Kõige keerulisemad olukorrad on tegelikult need, kus ei teki koolitõrge, vaid tekib
õppimistõrge. Ehk siis laps on kodus, aga ta ka seal ei tee mitte ühtegi miinimumasja
ära, sest jaksu lihtsalt ei ole. Nad on ka enese suhtes hästi süüdistavad. Nad sageli
ise ütlevad: “Ah, ma olengi laisk.” Aga tegelikult nad on ise ka segaduses ega tea,
mis aitaks.

**Kas meil on piisavalt ressurssi, et tegeleda õpilastega individuaalselt? **

Meie lapsed peavad olema number üks. Meie prioriteet peab olema kogu riigis see,
et meie laste ja noorte vaimne tervis oleks toetatud. Praegune seis on selline, 
et umbes pooltes koolides on olemas koolipsühholoog. Päris paljudes koolides on 
olemas sotsiaalpedagoog. Siinkohal on oluline leida need tugisüsteemid koolist üles.
Teine asi on ikkagi see, et koolis on õpilase jaoks kesksel kohal tema klassijuhataja,
kes saab koduga suhelda ja toetada. 

Vallapõhiselt on olemas laste heaoluspetsialist, täna on ka valdades noorte heaoluspetsialist,
kes toetab seda, et noored ei kukuks koolist välja, et nad läheksid edasi õppima.
Ma arvan, et seda tuge on, aga see ei ole üle-eestiliselt võrdselt kaetud ja kõikidele
lastele ei ole need teenused kättesaadavad. Siinkohal on oluline välja tuua, et 
tegelikult need teenused peavad olema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi tagatud.

Kui laps saab selle toe kuskilt väljaspool kooli tasuliselt, näiteks läheb psühholoogi
juurde, sest koolis seda võimalust ei ole, siis kohalik omavalitsus on kohustatud
selle perele hüvitama. Lastele peab olema tugi tagatud, aga paljud vanemad vist 
ei tea seda. 
Oleme ka ise aastaid tagasi avanud koolipsühholoogide nõuandeliini,
kuhu on võimalik helistada igal lapsevanemal, lapsel, noorel, õpetajal, tugispetsialistil
ning küsida ja saada esmast nõu kvalifitseeritud koolipsühholoogilt. See on avatud
tööpäeviti kell 16-20 numbril 1226. See on tasuta ning anonüümne.  

**Kuidas lapsel üldse õpimotivatsioon kujuneb? **

Lapsed, kes tulevad kooli, on uudishimulikud ja tahavad õppida. Mul on hoopis küsimus,
kuidas see ära kaob. Aga võib-olla on siin jällegi süüdi ühiskondlikud ootused: 
me peame kõike tegema hästi suure motivatsiooniga. Teinekord ongi mõni õppeaine 
igav või mõni osa selles õppeaines on igav ja siis on vaja, et õpetaja selgitaks,
miks seda on vaja õppida. 

Meie oleme enda koolis teinud nüüd uue arengukava ja seadnud põhisihiks ennastjuhtiva
õppija kujundamise. Ehk siis me koolitame enda õpetajaid, kuidas neid ennastjuhtivaid
õppijaid kujundada. Kui õpilane on ennastjuhtiv, siis ta saab aru, miks ta õpib,
mida ta õpib, kuidas ta õpib, kuidas ta saaks paremini õppida. Me anname autonoomia
ja vastutuse lapse kätte. 

Kui inimene ei saa aru, miks ja mida ta õpib, siis mitte keegi ei taha niimoodi 
õppida. Meil on vaja aru saada, see on inimloomusele omane. Väiksed lapsed on ju
hästi uudishimulikud. Nad küsivad hästi palju ja kui nad ei saa vastust, kui nad
ei saa aru, miks seda vaja on, siis motivatsioon kaobki ära. 

Me saame päris palju ära teha juba kodus: vanemad saavad sellel keerulisel ja natuke
tüütul miks-perioodil hästi paljudele küsimustele vastata ja siis säilib ka lapse
uudishimu maailma suhtes. 

 Allikas:
 “AK. Nädal”

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610130457/koolipsuhholoog-koolitorke-margid-ilmnevad-lastel-uha-varem)

![]()