# Võimas ilmastikunähtus Vaiksel ookeanil lubab Eestile äärmuslikumat ilma - Link: https://kihulane.eu/arhiiv/23284 - Published: 2023-06-14T11:38:00+03:00 - Author: toomas ![]() El Ni?o esineb tavaliselt nelja kuni seitsme aasta järel ja seda põhjustab püsituulte suunamuutus. Sellega omakorda kaasneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemise. Tavaliselt Lõuna-Ameerika rannikult lääne poole puhuvad tuuled vahetavad suunda, tuues kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikule vihmasajud. Austraaliat ja Lõuna- Aasiat tabab aga põud. Klimatoloog Jaak Jaaguse sõnul on El Ni?o mõju niivõrd võimas, et mõjutab tervet planeeti. “El Ni?o kujutab enesest väga suuremõõtmelist kõrvalekaldumist tavapärasest atmosfääri ja ookeani tsirkulatsioonist. See toimub Vaikses ookeanis lõunapoolkeral, kuid mõjutab ilmastikku peaaegu kogu troopikas ja ka palju kõrgematel laiuskraadidel,” ütles ta ERR-ile. “Peamised õhurõhkkonnad paiknevad ümber ja nii õhuvoolud kui ka ookeani hoovused muudavad oma tavapärast kulgemist. Kõige suurem muutus on see, et ekvatoriaalne vastuhoovus Vaiksel ookeanil muutub võimsamaks ja kannab sooja veemassi Lõuna-Ameerika ranniku poole,” selgitas Jaagus. Niisiis saab Peruu rannik, mis on tavaliselt täiesti põuane, Jaaguse sõnul enda kaela tugevad paduvihmad. Sademete ümberjaotumine troopilisetel laiustel toimub aga kogu maakeral. “Seal, kus peaks esinema sesoonne sajuperiood, tuleb pikk põud, millega võivad kaasneda ulatuslikud metsa ja savanni tulekahjud. Piltlikult öeldes jääb üks suvi ehk sajuperiood lihtsalt vahele.” Kliimateadlane märkis, et El Ni?o korral kannatavad põua käes tavaliselt Austraalia, Lõuna-Aasia ja Lõuna-Aafrika. USA-s on samal ajal aga ilmad sajused ja talved pehmemad. **Mõju on tunda ka Euroopas** Kuna Euroopa paikneb El Ni?o tegevuspiirkonnast peaaegu teisel pool maakera, siis Jaaguse sõnul seoseid ilmastiku kõikumiste vahel üldiselt ei esine. “Kuid kuna ilmastik muutub kogu maakeral ebastabiilsemaks, võib ka meil El Ni?o korral ette tulla rohkem äärmuslikke ilmastikuolusid, kasvõi näiteks ebatavaliselt pehmet talve,” märkis teadlane. El Ni?o nähtus saavutab Jaaguse sõnul oma maksimumi lõunapoolkera suvel ehk jõulude ajal. Sellest tuletati kunagi ka nähtuse nimi: El Ni?o tähendab hispaania keeles“ poissi”, aga ka “jõululast”. “Praegu see nähtus alles areneb ja kui võimsaks see kujuneb, seda on veel vara öelda,” nentis Jaagus. Küll aga tõstab El Ni?o märkimisväärselt maakera keskmist temperatuuri. Seeläbi võib Jaaguse hinnangul nii see kui ka järgnev aasta kujuneda maakeral kõigi aegade kõige kuumemaks. “El Ni?o nähtuse sagenemist peetakse globaalse kliimasoojenemise üheks avaldumise vormiks,” nentis klimatoloog. **Atlandi ookean soojeneb** El Ni?ost mõnevõrra isegi enam mõjutavad Euroopa ilmastikku Atlandi ookeani põhjaosa pinnatemperatuuri rütmilised kõikumised (AMO, _Atlantic multidecadal oscillation_). Käesoleval sajandil on ookean olnud Jaaguse sõnul pikaajalisest keskmisest märksa soojem. Ameerika teadusajakirjanik Laurie Garrett postitas juunis sotsiaalmeediasse, et Atlandi ookeani pinnatemperatuur on sel aastal nii kiiresti kasvanud, et ei mahu enam õieti tavapärasele graafikule ära. “Kui ookean on soojem ja seda eriti just külmal poolaastal, siis on selle ilma mõjutav toime samuti suurem. Kuna ookeani mõju on tugevnenud, siis on Euroopas domineerinud pehmemad ja sajusemad talved. Eks kõik need muutused käivad kaasas üldise kliima soojenemisega,” võttis Jaagus kokku. ![]() [Loe otse allikast](https://novaator.err.ee/1609006925/voimas-ilmastikunahtus-vaiksel-ookeanil-lubab-eestile-aarmuslikumat-ilma)