# Tehisaru pealetung päädis Austraalias esimese akadeemilise streigiga

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/231606
- Published: 2026-09-03T12:20:00+03:00
- Author: RSS

Sydney ülikooli vaevanud hoiatusstreik annab märku, et akadeemiline atmosfäär on
tehisaru tõttu jäädavalt muutunud ning aeg on mõelda, mida ülikool tudengitele ja
ühiskonnale laiemalt pakkuma peab, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Sydney ülikooli töötajad korraldasid Austraalias [24-tunnise hoiatusstreigi](https://www.sydney.edu.au/study/student-life/student-news/2026/08/24/planned-industrial-action-wednesday-2-september-2026.html).
Ligi 2000 õppejõudu, teadlast ja haldusala töötajat marssisid kolmapäeval tänavale,
väljendamaks kaduvat usku ülikooli suutlikkusse kaitsta töötajate ja üliõpilaste
ning ka laiema kogukonna huve. Juba varasematest aegadest tunti töökoha kindluse
ja õiglase töökoormuse teemadel üldisemat muret. Nüüd lisandus mure, kuidas tehisintellekti
ülikoolis kasutatakse ning millised on selle võimalikud tagajärjed.

Streikijad väitsid, et ühiskonna jaoks sarnaneb haridussüsteem söekaevandustes nähtamatu
mürgigaasi eest hoiatavate kanaarilindudega. Valdkond, mis hangib teadmisi, neid
proovile paneb ja õpetab, peaks olema sotsiaalsete riskide märkamise osas tundlikum.
Võrdlus kanaarilindudega tõukab võib-olla kohatule fantaasiale. Linnud ei hakanud
gaasi peale laulma, vaid surid ära. Loodetavasti ei tapa allegooriliselt sissehingatud
tehisintellekt haridust ära, vaid äratab tähelepanu köhimisega.

Sydney ülikooli haritlasi esindava ametiühingu väitel olevat asutuse juhid tõrjunud
kõiki nende esitatud tehisintellektiga seotud ettepanekuid. Sotsiaalses konfliktis
võib leida sellest uudse taktikalise olustiku tunnuseid. Ülikooli juhtkond kinnitas
üliõpilastele, et õppetöö siirdub streigipäevaks veebikeskkonda. Nad ei kuulutanud
otseselt, et õppejõud asendatakse tehisintellektiga, kuid seni on palju panustatud
just õppetööd toetavate TI rakenduste kasutuselevõtule. Sydney ülikooli uues strateegias
kinnitatakse, et tehisintellekt on haridust kõige sügavamalt ümberkujundav uuendus.
Ülikool on TI usku.

Streigi loogika järgi põhjustatab ühe poole töökatkestus äärmuslikku valu vastasseisu
mõlemale osapoolele. Seda juhul kui keegi ei murra streikijate ühist rinnet. Isikut,
kes tööstreigi ajal edasi töötab või nõustub streikivat töötajat asendama, nimetatakse
streigimurdjaks. See on pigem tehniline termin, sest vihane rahvas kasutab mahlasemaid
kujundeid. Antud juhtumis peaks lihtsalt tõdema, et TI teeb töö streikijate eest
ära. Tehisintellekt ei pea streiki murdma. Piisab kui streikiva inimese puudumist
on raskem märgata.

Juhul kui kliendid ehk üliõpilased ja laiem kogukond peavad TI tööd tulemuslikumaks
ning vahest isegi inimlikest piirangutest vabamaks, võib üks stsenaarium lõppeda
kanaarilindude moodi. Ülikool tagab ühiskonnas väärtustatud diplomid ja teadmised
tagab TI.

Teine mänguline stsenaarium võib lõppeda kõrgema hariduse suhtes kasvava ükskõiksusega.
Kui TI viib tööpuuduseni, kaotavad diplomid väärtuse. Tootmisesse kaasatud TI rahuldab
klientide tarbimisvajadused, lahutab meelt ja võib õpetada ka jooksvalt ükskõik 
mida soovitakse kitarrimängust datlipuu kasvatamiseni

Kolmandas võimalikus stsenaariumis püütakse võita aega ja läbi rääkida. Seda pakkus
ka haritlaste ametiühing. Nad ei vastusta TI kasutamist, aga soovivad liikuda arukalt
ning ettevaatlikult ning viisil, et sellega ei tooda ülikooli TI eraäride ohvriks.
Töötajate esindajad usuvad, et nad saavutavad juhtkonnaga kokkulepped umbes aastaga.
Muutuste tempoga arvestades paistab aasta igavikuna. Rektoraadi vaateid vahendanud
ülikooli pressiesindaja kinnitas, et suhtlus jätkub ja streik oli töövaidluse lahendamiseks
ennatlik.

Oletame, et probleemi esineb vaid Austraalias. Uue põlvkonna üliõpilased on ülikooli
teenustega üha rahulolematumad. Lisaks diplomile võimaldab jätkuõpe tööjõuturule
sisenemist edasi lükata ning ülikooli kasutatakse ka sotsiaalse kapitali kogumise
keskkonnana.

Populaarsemad kursused kasvavad väga suureks ja õppijate seas suureneb nõudlus individuaalsemaks
lähenemiseks. Õppimisega kaasnevad olulised rahalised väljaminekud. Asjaolu muudab
üliõpilased pretensioonikamaks ja õppejõud ei suuda enam nõudmisi rahuldada. Selle
teatud tahkudega saab aga TI suurepäraselt hakkama, sealhulgas koduste ülesannete
lahendamisest diplomitöö koostamiseni.

Sarnaselt majandusele esineb ka hariduses devalvatsioon, diplom pole enam sama palju
väärt kui vanasti. Selle hankimise kulu ühik, õppurile omistatud hinded, ehk pingutuse
määr on jätkuvalt vähenenud. Seda eriti nüüd, kui TI muudab ülesannete lahendamised,
kodutööd ja isegi lõputöö valmistamise odavamaks. Selle tulemusel väheneb usutavus,
et hinded tõendavad õppija kompetentsust.

Probleem pole ainult hinnete kui õppeasutuses domineeriva kapitali inflatsioonis.
Kui häid hindeid on palju, kaotab ühiskonnale ja tööandjale näidatud diplom väärtust.
Hoomatakse, et kõrgete ootustega institutsioon teeb üha odavamat tööd.

Võimalik, et tehisintellekt harutab lahti kaua kootud kõrghariduse kudumi ning õpetamine,
testimine, sotsialiseerumine, teadustöö ja intellektuaalse töövõime sotsiaalne staatus
ei pea enam pärinema samast asutusest ega samade inimeste juurest, kuni selleni 
välja, et tasuta ChatGPT hakkab pakkuma inseneri-, juristi- ja arstinõu.

Sydney streik tehisintellekti ei peata ja kanaarilinnu ülesanne polnud kaevandusest
gaasi välja ajada. Tema ülesanne oli anda märku, et õhk on muutunud ja aeg on reageerida.
Tehisintellekti tõttu on ka streik praeguseks rohkem meediasündmus.

###### **Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610127085/tehisaru-pealetung-paadis-austraalias-esimese-akadeemilise-streigiga)

![]()