# Tehisintellekt tungib ajakirjanike marjamaale

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/230598
- Published: 2026-09-02T11:51:00+03:00
- Author: RSS

Augusti alguses vapustas maailma uudis oma liivakastist põgenud häkkimishimulistest
tehisaru agentidest. Paradoksaalselt edastas uudise esimesena laiemale maailmale
samuti tehisintellekt, vahendab [R2 tehnikakommentaaris](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)
Kristjan Port.

Augusti esimene nädal võib tunduda praeguse kiire töötempo tõttu kauge ja petlikult
unise suveajana. Petlikuna selles mõttes, et võisime olla ise unised, ent maailm
ei maga. Sellesse aega sattus ärevaks tegevad uudised, milles tunnistasid nii OpenAI
kui ka Anthropic, et arendusjärgus tehisintellekti mudelid pääsesid neile eraldatud
liivakastist põgenema. Vaatamata rangele turvalisusele ja isoleeritud arendamisele
häkkisid mudelid reaalseid organisatsioone.

Praeguseks on vändatud mitmeid filme, kus teaduslaborites valmib oodatust teistsuguste
omadustega viirus, mis põhjustab vabadusse pääsedes hollywoodilikke katastroofe.
Nüüd pakub reaalsus uut põnevat ainest. Tehisintellekti põnevikus korduvad tuttavad
inimeste ärevusega mängivad mehhanismid, kui ehk päästva vaktsiini teema kõrvale
jätta. Pole isegi teada, kuidas uudne ja konkureeriv intellekt meid ohustada võiks.
Peame aga silmad lahti hoidma, sest kõik pole film.

Augustikuine uudis varjas midagi, millega polnud varem arvestatud. Teade kontrolli
alt pääsenud tehisintellektist avaldati maailma häkkereid ja nende meetoditest huvitunud
osapooli kokku tooval Las Vegases toimunud traditsioonilisel Black Hat arvutiturbekonverentsil.
Arusaadavalt olid kohal ajakirjanikud, kes asusidsama arusaadavatel põhjustel põnevast
juhtumist koheselt uudiseid kirjutama.

Infoajastul liigub teave küll kiirelt, aga saaks kiiremini. Selgus, et kõige kiiremini
tegutsenud ajakirjanikest jõudis ette uudisteportaal RuntimeWire. Erinevus ülejäänud
uudiskanalitega oli kogunisti kolm tundi. Kiirus pani inimesi imestama, kuid veelgi
suuremat hämmingut põhjustas asjaolu, et uudisevahendaja polnud saatnud konverentsikeskusesesse
ühtegi ajakirjanikku. Neil polegi ajakirjanikke, vaid uudiseid koostab tehisintellekt.
Tehisintellekt teatas tehisintellekti tegemistest enne inimesi.

RuntimeWire sisu ei koosne TI hallutsinatsioonidest. Selle asemel otsib tehisaru
erinevatest allikatest väsimatultja tähelepanelikult vihjeid uute sündmuste kohta.
Süsteemis TI-agendid tõlgivad, koostavad tekste ja kontrollivad fakte. Lisaks analüüsib
süsteem üllatavate tähelepanekute avaldamisega seotud riske. Juhul kui need puuduvad,
avaldab tehisintellekt uudise iseseisvalt. Vajadusel küsib see nõu inimeselt, tehisliku
uudistetoimetuse omanikult, kelleks on USA Texases osariigis tegutsev ettevõtja 
Ryan Merket.

Tema kujutaski OpenAI ja Anthropicu uudise võidujooksus edu panti. Merket märkas,
et üks OpenAI juht säutsus konverentsil toimuvatest sündmusest. Ta edastas signaali
oma TI agentidele ning edasi tuli juba ulatuslikke eelteadmisi ja levima hakanud
infopalakesi kombineerida. PSeega ei paku portaal pelgalt ChatGPT koostatud ülevaateid.
Pigem sarnaneb see professionaalse uudistootmise konveieriga, kus puuduvad vaid 
ajakirjanikud.

RuntimeWire tegeleb ajakirjandusega alates maist. Septembri alguseks oli süsteem
avaldanud üle paari tuhande loo. Süsteemi ülalpidamiskulud on umbes 100 dollarit
päevas, raha kulub arvutipargile. Süsteemi ülesanne on väsimatult sõeluda inforuumiallikaid
veebifoorumitest, taskuhäälingutest, ettevõtete raportite ja kohtutoimikuteni ning
analüüsida kõike, mis jääb nende vahele.

Tehisintellektist uudisankur valdab tuntumate ajakirjanike kirjutamisstiile ja oskab
rääkida. Uudisteks kõlbmatutest lugudest koostab see taskuhäälinguid, kus tehisintellekt
kõneleb argiteemadel inimkeeli ja vajadusel ka erinevates keeltes.

Loole sobib taustaks [Austraalias tehtud uuring](https://apo.org.au/node/335579),
millest selgub, et sealsed noored jälgivad uudiseid üha vähem. Kui 2023 aastal pööras
esimest korda millestki maailmas juhtunust kuuldes edaspidi teemale tähelepanu 70
protsenti 10-16 aastastest, siis värskes küsitluses oli selliseid noori alles 59
protsendi. Varasemalt said 41 protsendi noortest uudiseid sotsiaalmeediast, mille
osakaal on praeguseks langenud 29 protsendini. Peaaegu pooled, s.o 41 protsenti 
noortest saavad uudised vestlustest tehisintellektiga.

Huvitav, miks ajakirjandus üleüldse olemas on? Ühiskond vajab spetsialiste, kes 
valivad, mis on oluline, kontrollivad, selgitavad, avavad konteksti ja vastutavad
selle eest, mida rahvale vahendavad. Jah, saaks kiiremini. Kas kiirus on aga ainus
põhjus, miks RuntimeWire’it edu saadab? Imselt on peamine eesmärk tähelepanu võitmine.
Selle püüdmisel on kiirus ülioluline, ent sellele peaks järgnema ka ajakirjanduselt
oodatud kvaliteet.

RuntimeWire pole ainus taoline algatus. Kapitalism maksimeerib kapitali tootlikkust
ja TI teenused arenevad. Tehisaru oskab juba hästi suhelda ja seletada. Lisaks paistab,
et tehisintellekt edestab uudiste esmasel vahendamisel mitmeid ajakirjanikke. Seni
müüs ajakirjandus ka kiirust. Kui aga ajakirjaniku suurim konkurent pole enam teine
ajakirjanik, vaid süsteem, mis ei maga, ei väsi ega jäta ühtegi säutsu märkamata,
tuleb toimetustel edaspidi müüa midagi palju väärtuslikumat. Igatahes pole see reklaam.

###### **Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 󠀁[saates “Portaal”](https://r2.err.ee/arhiiv/portaal)󠁿.**

[Loe allikast edasi](https://novaator.err.ee/1610126095/tehisintellekt-tungib-ajakirjanike-marjamaale)

![]()