# Raidla ja Jõks: kasutame võimalust kaitsta demokraatiat demokraatia enda eest

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/23014
- Published: 2023-06-13T09:41:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Peaminister Kaja Kallas teatas möödunud nädalal, et kuna opositsioon esitas parlamendi
töö takistamise eesmärgil maksutõusude ja perehüvitiste seaduse eelnõule üle 1500
muudatusettepaneku, on valitsus sunnitud siduma eelnõud usaldushääletusega.

Nii eelnõude usaldushääletusega sidumine kui ka obstruktsioon on parlamentaarse 
demokraatia instrument, mistõttu on nende kasutamine õiguslikult lubatav ja poliitiliselt
mõistetav.

Sellekevadine mõõduvõtmine riigikogus tõstatas järjekordselt küsimuse, kus on nende
tööriistade rakendamise piirid ehk millal muutuvad demokraatia instrumendid demokraatia
pärssijateks?

Põhiseadus näeb ette, et valitsus võib siduda riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise
usaldusküsimusega. Põhiseadus ei sätesta ega saagi sätestada seda, mitu korda mingi
ajaperioodi jooksul või millise ajalise intervalliga või milliste eelnõude suhtes
võib valitsus usaldushääletust kasutada.

Põhiseaduse kohaselt on riigikogu liikmel seaduste algatamise ja arupärimiste esitamise
õigus. Põhiseadus ei sätesta ega saagi sätestada, mitu korda mingi ajaperioodi jooksul
või millise ajalise intervalliga või kui suurel hulgal võib riigikogu liige algatada
seaduseelnõusid ja esitada arupärimisi. Vaid põhiseaduse § 74 lg 2 annab kaudse 
orientiiri väiteks, et arupärimiste hulk ei saa olla suurem kui on riigikogu füüsiline
võimekus tagada arupärimistele vastamine riigikogu istungil kahekümne istungipäeva
jooksul.

Põhiseaduse kohaselt võtab riigikogu vastu seaduseid ja otsuseid. Kas parlamendi
vähemus võib riigikogu tegevuse seisata sellisel määral ja viisil, et riigikogu 
ei saa oma põhiseaduslikke ülesandeid täita? Vastus sellele retoorilisele küsimusele
on loomulikult “ei”. Põhiseaduse mõtte kohaselt ei või riigikogu tööd piiritult 
takistada.

**Kas kehtiv seadus on piisav, et obstruktsiooni ületada?**

Kehtiv riigikogu kodu- ja töökorra seadus (RKKTS) on selleks puudulik. Selgeid volitusnorme,
rääkimata obstruktsiooni piiramise parameetritest RKKTS-ist ei leia.

Väga loomingulise tõlgendamisega võib ju jõuda seisukohale, et RKKTS-i § 13 lg 1(
riigikogu juhatus korraldab riigikogu tööd), § 13 lg 2 punkt 4 (riigikogu juhatus
võtab eelnõusid menetlusse), § 13 lg 2 punkt 18 (riigikogu juhatus otsustab seadusega
reguleerimata protseduuriküsimused) ja § 13 lg 2 punkt 21 (riigikogu juhatuse korraldab
riigikogu tööd muul viisil) annavad riigikogu juhatusele volitused obstruktsiooni
piiramiseks.

Tegemist on tõlgendusega, millega püütakse ületada kirjutatud õiguse lünka, mistõttu
tuleb sellesse suhtuda märkimisväärse skepsisega.

Kuidas tagada parlamendi töövõime nii, et oleks kaitstud poliitilise enamuse õigus
oma poliitikat ellu viia ja vähemuse õigus olla päriselt ära kuulatud ja arvesse
võetud?

Kaunis oleks, kui riigikogus esindatud erakonnad sõlmiksid kokkuleppe, mille kohaselt
võimulolijad tarvitaksid eelnõude usaldusküsimusega sidumist ja teisi nn poliitilise
teerulli arsenali kuuluvaid meetmeid erakordselt harva ning parlamentaarne vähemus
rakendaks obstruktsiooni ainult äärmise vajaduse korral. Poliitilist realiteeti 
silmas pidades võib sellise erakondade ülese kokkuleppe uskujaid pidada fanaatilisteks
unistajateks.

**Ettepanekud**

Piirideta obstruktsiooni raamistamiseks ja koalitsiooni teerullipoliitika ohjeldamiseks
esitame alljärgneva kaheosalise ettepaneku. Ettepaneku mõlemad osad on teineteist
tingivas sõltuvuses, mistõttu neid ei oleks mõistlik rakendada teineteisest lahus.
Meie käsitlus ja ettepanekud on erakondlikus tähenduses apoliitilised ega sõltu 
vähimalgi määral sellest, millised erakonnad on võimul.

“Samuti tuleks seaduses täpselt sätestada riigikogu juhatuse volitused obstruktsiooni
piiramisel.”

Esiteks tuleks RKKTS-is sätestada maksimaalselt võimalikus ulatuses parameetrid 
piiramaks parlamendi töö tahtliku takistamist. Samuti tuleks seaduses täpselt sätestada
riigikogu juhatuse volitused obstruktsiooni piiramisel. Ilmselt on selles küsimuses
tarvilik loobuda konsensuse nõudest ning kehtestada riigikogu juhatusele häälteenamusega
otsuste tegemise kord.

Õigustuse sellisteks muudatusteks leiab põhiseadusest endast. Põhiseaduses ette 
nähtud õiguste teostamine ei tohi ulatuda piirini, kus teised samasuguste õiguste
kandjad ei saa oma õigusi teostada või on nende õiguste teostamine ülemääraselt 
ja ebamõistlikult raskendatud.

Võib ju ette kujutada, et ainuüksi üks riigikogu liige on oma tugimeeskonna toel
võimeline ummistama riigikogu eelnõudega viisil, kus teistel seadusandliku initsiatiivi
õigustatud subjektidel on võimatu või mõttetu oma eelnõude algatamise õigust teostada.
Rääkimata sellest, kui obstruktsiooniga muudetakse riigikogu sisuliselt töövõimetuks
või tekitatakse olukord, kus võimulolijad ei saa oma poliitikat realiseerida õiguslikult
korrektsel viisil.

Obstruktsiooni piiramisel tuleb tasakaalustamiseks anda opositsioonile täiendav 
kaitsemehhanism, mis lisaks opositsiooni õiguste kaitsele järgib ka koalitsiooni
teerullipoliitika ohjeldamise eesmärki.

Ettepaneku teine osa tõukub riigireformi sihtasutuse kontseptsioonist ja ettepanekutest.
Riigikogu opositsioonile tuleks anda õigus esitada riigikohtusse taotlus mittejõustunud
seaduse põhiseaduspärasuse kontrolliks. Põhiseaduspärasuse kontroll peaks hõlmama
nii materiaalõiguslikku sisu kui ka menetluslikke aspekte, sealhulgas hea õigusloome
tava järgimist enne eelnõu riigikogu menetlusse andmist.

Riigikogu vähemuse õigust sellist taotlust esitada saab kasutada parlamentaarse 
demokraatia toetamiseks, parlamendi enamuse võimu kuritarvitamise ära hoidmiseks
ehk enamuse tahte hoidmiseks põhiseaduse raamides.

Vaidlustada saaks seadust, mis on vastu võetud, kuid ei ole veel jõustunud ehk taotlus
tuleb esitada kümne päeva jooksul. Taotluse esitamine peataks seaduse jõustumise
kohtumenetluse ajaks.

Selleks, et seda süsteemi ei saaks üksikud opositsioonierakonnad kuritarvitada, 
peaks taotluse esitamiseks olema kehtestatud nõue suhteliselt suure arvu opositsioonisaadikute
liitumiseks taotlusega. Riigireformi sihtasutuse ettepaneku kohaselt võiks olla 
sobilik 31 riigikogu liikme nõue eelnimetatud taotluse esitamiseks.

Võimuerakonnad on koalitsioonileppes seadnud eesmärgiks riigikogu ja üldise poliitilise
töökultuuri parandamise. Eelkirjeldatud ettepaneku elluviimine võiks olla üheks 
märgiks, et seda lubadust mõeldi tõsiselt.

Loomulikult võib ka mitte midagi teha. Sellisel juhul oleme lasknud käest võimaluse
kaitsta demokraatiat demokraatia enda eest.

[Loe otse allikast](https://www.err.ee/1609005557/raidla-ja-joks-kasutame-voimalust-kaitsta-demokraatiat-demokraatia-enda-eest)