# Professor: Kahhovka tammist ülesvoolu tekivad suured probleemid

- Link: https://kihulane.eu/arhiiv/22926
- Published: 2023-06-12T22:08:00+03:00
- Author: toomas

![]()

Eelmisel nädalal lasti Hersoni oblastis õhku Kahhovka veehoidla tamm. Ukraina ja
Venemaa süüdistavad selles vastastikku teineteist.

Terasmaa tõi võrdluseks, et Kahhovka veehoidlast vabanev vee hulk ehk ametlikel 
andmetel 18,2 kuupkilomeetrit on pisut vähem kui Peipsi järves vett on.

“Kui liidame kokku kõik Tallinna veehaarde veehoidlad ja muud järvekesed, mis seal
on, mis Ülemistesse kokku tulevad ja Ülemiste ka, siis nende maht on 0,076 kuupkilomeetrit
ehk me räägime mitmetest suurusjärkudest erinevusest. See vee kogus on hoomamatult
suur, mis sealt on valla pääsenud,” lisas professor.

Terasmaa tõdes saates, et üksiku juhtumina on selle tammi purunemise mõju pretsedenditu.
Samas saab mõjusid hinnata alles tagantjärele.

“Eks vesi toimetab seda (prahti) ühest kohast teise – ühest linnast võtab, järgmisesse
viib, midagi jääb tee peale maha, midagi võetakse juurde, midagi kandub jälle edasi,
osa sellest jõuab metsa alla ja linnatänavaile ja osa lõpetab Mustas meres. Keskkonnamõju
on tal igal pool kahtepidi. Ühelt poolt ta toob juurde, purustab midagi, kannab 
ära, uhub ära pinnast, prügimägesid jne. See kõik on selline mõju, mida saab, kui
see möödas on, tagantjärele hakata vaatama – mis on, mis alles jäi, mis ära viidi.
Selgelt see mõju on väga suur,” selgitas Terasmaa.

Muu hulgas mõjutab juhtunu ka põhjavett ja seetõttu omakorda ka inimeste kaevuvett.
Samas märkis Terasmaa, et paisust allavoolu põhjavesi pikaajaliselt ilmselt ei reostu.
Ülesvoolu on mõju põhjaveele aga suur.

“See vesi, mis sinna jõuab selle ajaga filtreeruda võrreldes kogu põhjaveega, on
ikkagi väiksem kogus. Mõju põhjaveele on pigem ülesvoolu ehk mõju on seeläbi, et
selline suur veekogu, mis on seal aastakümneid olnud, ootamatult ära kaob. See toob
kaasa suure tõenäosusega põhjavee alanemise selles piirkonnas,” ütles Terasmaa.

“Ka Eestis, kui Sindi paisjärv alla lasti, siis ka seal ümberkaudsetes majades kaevuvee
tase läks alla, sest ei olnud enam seda tasakaalustavat süsteemi. Inimesed on ära
harjunud selle aastakümnetega, kui paisjärv on, et veetase on kaevus kuskil kohas,
me ei pea puurima nii sügavat kaevu. Aga nüüd see kaob ära, tuleb uus tasakaalupunkt
ja vett ei pruugi enam kaevus olla,” lisas ta.

“Ma arvan, kui see vesi ükskord mööda saab – usun, et nädal või teine veel läheb,
kui paisjärv on juba enam-vähem tühi – , siis see võtab veel aega, et päriselt saada
veesüsteemid uuesti tööle, ka kaevud puhtaks. See mõju pole üldse väike, aga see
on võimalik mingis hoomatavas ajaühikus ikkagi korda ajada uuesti. Aga ülesvoolu
see alles tuleb. Erineva ajadimensiooniga mõjud on selgelt ees,” rääkis professor.

Ukraina teadlaste hinnangul on ka oht, et juhtunu tõttu hakkavad ka haigused levima,
kuna vesi kannab ka veepuhastitest, käimlatest, prügimäelt kõik kaasa.

Ka loodusele on mõju ülesvoolu suurem kui allavoolu. “Allavoolu, ma arvan, et selline
otsene kiire mõju toimub sel, järgmisel ja võib-olla kolmandal nädalal ära. Siis
tuleb teatud aeg taastumiseks, natuke aega on seal pinnas rikutud, üht-teist minema
uhutud, aga loodus seal ilmselt saab paremini hakkama. Ülesvoolu probleemid alles
tulevad, sest ilmselt seda paisu ei suudeta taastada nii pea, see võtab aastaid 
ja seal põhjavee taseme alanemine toob ilmselt kaasa ka väga suured mõjud ökosüsteemile,
mitte ainult põllumajandusele ja inimesele,” selgitas Terasmaa.

[Loe otse allikast](https://www.err.ee/1609005254/professor-kahhovka-tammist-ulesvoolu-tekivad-suured-probleemid)